:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/08/15875054t1h5ce7.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti pere (PPA) mälestas 8. veebruaril Peipsiääre vallas Varnjas 86 aasta taguseid traagilisi sündmusi, kui Nõukogude Venemaa piirivalvurid tulistasid Peipsi jääl patrullinud kolm eestlastest ametivenda külmavereliselt surnuks.
1938. aasta 8. veebruaril võtsid Nõukogude Venemaalt tulnud relvastatud isikud jõuga ja ähvarduste saatel kinni Peipsi järvel Eesti Vabariigi piiri valvanud mehed. Nad veeti üle piiri Venemaa territooriumile, kus nad mõrvati. Traagilises veretöös kaotasid elu Nina kordoni ülem veltveebel Artur Pungas, kapral Voldemar Kaio ja voorimees Vassili Eva.
Piir peab hästi
Aastate jooksul väljakujunenud traditsiooni kohaselt on neid traagiliselt hukkunud piirivalvureid mälestatud piduliku rivistusega Varnja teenistuskohas. Sel korral oli lisaks PPA esindajatele Peipsi äärde tulnud ka Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis George P. Kent, kelle kaelas rippus Ukraina värvide ja sümbolitega sall.
Et Varnjas 86 aasta eest juhtunu ei korduks, on Eestil nüüd olemas võimas kaitseingel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO, mis suursaadik Kenti sõnul on viimaste aastatega aina tugevnenud.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden andis 2022. aastal NATO tippkohtumisel Madridis korralduse saata nii-öelda idatiiba lisajõude, mis lisaks Eestile on viimase kahe aastaga võtnud kohad sisse ka Lätis, Leedus, Poolas ja mujalgi.
Praegu on Eestis 650 Ühendriikide sõdurit, nende hulgas Võrus õhuväepataljon, mille võitlejad teevad siin eestlastega peamiselt treeningharjutusi. «Ent NATO sõduritena on nad vajadusel valmis Eestit ka piiri peal kaitsma,» kinnitas suursaadik.
Mälestustseremoonial märkis ka PPA peadirektor Egert Belitšev, et Eesti piirid on turvalisemad kui eales varem, ent valvsust ei tohi kaotada ka siis, kui pealtnäha paistab kõik hästi olevat.
«Kaks aastat tagasi rääkisin ma siinsamas mälestuspäeval, et meie idanaaber on oma naaberriigi piiri äärde juba kuude kaupa palju sõjatehnikat vedanud ning meiegi peaks sellele kuidagi reageerima,» sõnas Belitšev. «Kuusteist päeva hiljem läkski Ukrainas täiemahuline sõda lahti. Kuigi praegu meile otsest ohtu ei paista, ei tea me kunagi, mida homne päev võib tuua, mistõttu oleme oma partneritega alati valvel ja valmis reageerima.»
Tehnika uus tase
Ehkki Venemaa on ähvardanud massiliselt immigrante siiapoole saatma hakata, on olukord piiril Belitševi teatel viimastel kuudel pigem rahulik ja survet pole. On olnud üksikjuhtmeid ja väiksemaid rühmi, aga suuremaid liikumisi, nagu mullu novembris, kui Soome otsustas sulgeda piiripunktid Venemaaga ja meie piiripunktides seetõttu koormus kasvas, pole rohkem esinenud.
Kui mõelda sellele, kuidas on piirivalve pärast 1938. aasta traagilisi sündmusi edasi arenenud, siis toonane võime ja vahendid on nüüdsega võrreldamatud, lisas Belitšev. «Siis olid voorimehed ja sõideti ringi hobustega,» märkis ta. «Tehnoloogia ja varustus on meil isegi kümne aasta taguste vahenditega võrreldes täiesti uuel tasemel. Lõpuks mängib kõige suuremat rolli siiski inimene, mistõttu on kõige olulisem, et meil töötaksid head ja professionaalsed inimesed, kes meil praegu ka kahtlemata on.»
Eile ja ka täna on Ühendriikide suursaadikul kohtumised olulistes piiriäärsetes kohtades PPA peadirektori Egert Belitševiga, et arutada, kuidas muuta Eesti piir veelgi turvalisemaks. «Kümneaastase projektiga ehitame uued kaitseaiad ja ligipääsuteed, lisaks hangime uusi jälgimisseadmeid, et piirivalvurid saaks veelgi paremini enda ümber toimuvaga kursis olla,» kommenteeris Kent.