Sünnist saati rikkis süda vajab eluaeg jälgimist
9. veebruar 2024, 07:22
Eestis sünnib aastas 100–120 last, kelle süda on valesti loodud. Kas on veresooned ühendatud seal, kus ei peaks, või on auk südames, mis tähendab, et lapse vatsakeste või kodade vaheseinas on defekt.
Südamerikete kombinatsioone on sadu, need võivad mõjutada lapse normaalset arengut ja seetõttu vajab suur osa kaasasündinud südamerikkega lapsi kirurgilist ravi. Aga mis saab neist täiskasvanuna?
Teadlikkus väike
Doktor Maarja Maser töötas viis aastat Saksamaal Münsteri ülikoolihaigla kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuses. Tartu ülikooli kliinikumi kardioloogina on ta pühendunud sellele, et kaasasündinud südameriketega inimesed oleksid regulaarselt jälgitud ka täiskasvanueas.
Enne raseduse, spordivõistluste või mittekardioloogiliste operatsioonide planeerimist on tark nõu pidada kardioloogiga, ütleb doktor Maarja Maser.
«Peamine probleem on see, et vanuses, mil patsient peab liikuma lastekardioloogi juurest täiskasvanute kardioloogi jälgimisele, nende jälgimine katkeb,» selgitas Maser. «Täiskasvanuikka jõudnud inimesel võib puududa oma haigusest õige ettekujutus. Ka võib ta tunda end tervena, mistõttu ei taju ta südame kontrollideks mingit vajadust.»
Sõltumata sellest, kas kaebused esinevad või ei, vajab enamik kaasasündinud südamerikkega patsiente eluaegset jälgimist. Enne raseduse, spordivõistluste või mittekardioloogiliste operatsioonide planeerimist on neil tark nõu pidada kardioloogiga.
«Jälgimise puudumisel võivad patsiendile endale üsna märkamatult areneda raskesti ravitavad või isegi pöördumatud probleemid – südame klapirikke süvenemine, südame vatsakeste funktsiooni halvenemine, südamepuudulikkuse ägenemine, eluohtlikud rütmihäired kuni äkksurmani välja,» selgitas kardioloog. «Regulaarse jälgimisega on võimalik tagada normilähedane elukvaliteet, mille osadeks on aktiivne tööelu, pere loomine kui ka sportimine.»
Kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja on südamekirurg Raili Tagen. Tema omakorda osutas sellele, et ka «kerge» südamerike võib aastatega muutuda ohtlikuks. «Seetõttu vajavad kõik kaasasündinud südamerikkega patsiendid, olgu nad lapsed või täiskasvanud, just neile kohandatud ravi ja jälgimisplaani,» ütles ta. «Ka kaebusteta patsientidel võib esineda kiiret ravi vajavaid olukordi ning aeg hea ravitulemuse saamiseks võib olla limiteeritud.»
Täpselt ei tea
Kaasasündinud südamerikkega täiskasvanuid on Eestis ehk 3000–4000, neist suur hulk ei ole kardioloogi jälgimisel. Paljusid neist ei saa pidada terveks, pigem on neil krooniline südamehaigus, mis võib vajada õigeaegset sekkumist.
Kardioloog Maarja Maser ongi Eestis pühendunud nüüd nii kaasasündinud südameriketega täiskasvanute ülesleidmisele kui nende edasise jälgimise kavandamisele.
Esimene samm sel teel on kliinikumi üleskutse, et kõik kaasasündinud südamerikkega patsiendid, kelle raviteekond on katkenud, kirjutaksid edasiste juhiste saamiseks e-posti aadressil ks.sudamerike@kliinikum.ee. Rohkem teavet leiab kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse kodulehelt www.kliinikum.ee/sudameriketekeskus.
Veebruaris tähistatakse ka kaasasündinud südamerikete nädalat, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust.