Professor Ain Raal viis autasu saamise uudise järel jutu tosinale ravimtaimele

Professor Ain Raal tunneb hästi taimede mõju. Hoiab purki, milles kuivatatud purpur-siilkübar, ravimtaim, mille positiivne mõju immuunsüsteemile on teaduslikult hästi tõestatud. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli professor, proviisor ja ravimtaimede uurija Ain Raal saab Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi ordeni ning usub, et selline tähelepanu väärib õhtul üht pauguga jooki küll.

«Alguses võttis nagu sõnatuks, aga nüüd, jah, hakkab arusaamine sellest uudisest mulle kohale jõudma,» ütles professor Ain Raal pärastlõunal. «Olen seda saanud endale ka lahti mõtestada ja eeskätt leian, et see on tunnustus mulle kui Eesti proviisorile. See kuulub aga ka kõigile minu kutsekaaslastele, minu kaasteelistele, lähematele kolleegidele. See on mu sügav veendumus praegu.»

Mida te aga ikkagi esile tõstaksite oma viimase aja töödes farmakognoosias ehk teaduses, mis räägib ravimite looduslikest allikatest?

Tänu rahvusvahelisele projektile oleme saanud Tartu ülikooli külalisprofessoriks Oleh Koshovyi Harkivist Ukrainast. Meil on temaga tekkinud tõeliselt hea sünergia ja me oleme suhteliselt lühikese ajaga märkimisvääselt palju teadustööd teinud ning jõudnud teadusajakirjades tulemusi ka juba publitseerida. Aga kuna teadusajakirjade publikatsioonide info ei ole tavalisele inimesele igapäevaselt nii kättesaadav teadmine, siis mulle teeb rõõmu veel üks asi. See on Eesti ühiskonnas ka nähtav ja käega katsutav. Meil koos Kristel Vilbastega sai nimelt kaante vahele raamat «Tosin tervendavat taime».

Teil on Eesti ravimtaimedest juba kolm köidet ilmunud. Kas nüüd siis ilmus veel üks omaette teos?!

Hiinlastel on selline vanasõna, et kui mägedes kasvab kolm kõrget puud, siis üks neist on kõige kõrgem. Ehk teisisõnu, need tosin ravimtaime on nagu kilbile tõstetud kõikide teiste seast ja need on eriti tähtsad.

Ma ei saa nüüd küsimata jätta, mis taimed need on.

Angervaks, astelpaju, jõhvikas, kummel, küüslauk, leesikas, liivatee, mänd, saialill, siilkübar, teeleht ja võilill.

Isegi võilill, igavene tüütus!

Eks ta aiapidajale ole tüütu, aga võilill on huvitava biokeemiaga selles mõttes, et ta produtseerib väga unikaalseid ühendeid, mis on tervisele kasulikud ja üldsegi mitte igapäevased ega taimeriigis sageli ette tulevad. Nimelt toetab võilill maksarakkude taastumist ja nende kaitset.

Millist ravimtaime te ise kõige enam hindate?

Selle raamatu kaanel on kummel. Sel on mitu põhjust. Kui vaadata ravimdroogide läbimüüki viimase saja aasta jooksul või lausa tsaariajast peale, siis just läbimüügi poolest on kummel ravimtaim number 1. Seda droogi on sajandi vältel kõige rohkem tarbitud.

Kuna siin leidis mainimist koostöö Ukraina professoriga, siis hiljuti ilmus meil üks publikatsioon, kus me näitasime, et kombineerides kummeliekstrakti teatud aminohappega on võimalik suurendada kummeli rahustavat toimet kesknärvisüsteemile.

Kummeli puhul saab rääkida niisiis mitmest toimest. Kummel on tuntud põletikuvastase vahendina ja annab võimalusi välispidiseks kasutamiseks. Sel on aga ka seedetegevust korrastav toime kõige laiemas skaalas.

Me oleme harjunud mõtlema, et kui on ravimtaim, siis peab see taim kindlasti ravima. Aga kummelit võib vaadata ka korrastava taimena, mille pruukimine aitab seedesüsteemi normaalsele funktsioneerimisele kaasa ja mõjub hästi närvisüsteemile.

Mis teil täna nüüd plaanis on? Sest ega niisugust päeva, kus presidendi kantseleist tuleb välja selline uudis, ei saa tähistamata jätta.

Joon tassi kummeliteed (naerab heatujuliselt). Ehh ... Eks see ikka vist natuke lõhnab pauguga joogi järele.

Te vahepeal äratasite ellu Oskar Lutsu loomingust ju tuntud punsli õli! Mis punsli õlist saanud on?

Ma olen selle punsli õliga tegelenud jah. Just selle ajaloolise retsepti lahtimõtestamisega. Punsli õli oli vahepeal tootmiseski ning apteekides saadaval. Aga paraku läks niimoodi, et too originaalne ajalooline retsept andis tulemuseks ikkagi sellise küllalt kange ja maitselt mitte kõige meeldivama joogi. Kui vaadata filmi «Suvi», siis jääb küll tunne, et oi kui tore ja maitsev, et võtaks veel ja veel. Aga see on vanas tähenduses siiski ravim, ei ole alkohoolne jook. Lühidalt öeldes: me selle tootmise lõpetasime, kuna sel ei olnud piisavalt ostuhuvi. Maailm muutub.