VIDEO ⟩ «See on nüüd küll üllatus!» Ordeni pälvinud bioloog Sulev Kuuse hindab kõrgelt koostööd

Tartu ülikooli raku- ja molekulaarbioloog Sulev Kuuse laskub Omicumi aatriumisse kutse peale paha aimamata. Ta on sõbralik ja heatujuline nagu alati. Märkab, et teda ootava ajakirjaniku käes on mikrofon, ja et fotograafil on kaamera asetatud jalale. Kergitab kulmu, aga kui kuuleb, et reportereil on sel päeval plaanis hulk küsitlusi teha, siis mis seal ikka. Teadlane silub juukseid, puhastab prillid ja ongi valmis.

Mis need küsimused siis on, uurib.

Tahan kõigepealt rääkida hiirtest ja inimestest. Bioloog Sulev Kuuse, kuidas see teema meeldib?

Väga meeldib. Inimesed on kõige tähtsamad meile ja näiteks ilma hiirteta poleks inimese terviseprobleeme lahendades mitte midagi ette võtta. Hiired on katseloomadena teadlastele kõige tähtsamad loomad.

Olete Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhatajana. Kui palju seal neid loomakesi on?

Ülikoolil on kaks vivaariumi. Üks on arstiteaduskonna juures, seal on, ma pakun 5000 looma. Meil siin instituudis on 1000 ringis.

Ideid ja hüpoteese, mida nende peal kontrollida, teadlastel jätkub?

Ikka jätkub, sest elu ju muutub kogu aeg ja uusi väljakutseid tuleb. Bioloogia on huvitav teadus veel selle poolest, et seda teadust saab hästi teiste teadustega ühendada, kas füüsika või arstiteaduse või keemiaga.

Sulev Kuuse, nüüd ma kingin teile midagi.

Oi, see on apelsin! Aitäh ...

See on tegelikult lill.

Lill?! Õige, apelsin, see on lille vili. Taime vili ...

Selle «lille» ma kingin teile seepärast, et Eesti Vabariigi president Alar Karis on annetanud teile teenetemärgi.

Aitäh! See on nüüd küll üllatus, ei aimanud, absoluutselt. Ma isegi täna homikul vaatasin Postimeest ...

Sulev Kuuse on «lille» üle üllatunud, tänulik ja rõõmus. Reporter on samuti rõõmus. Foto: Kristjan Teedema/Tartu PM/Scanpix Baltics

Siis on väga hästi, et üllatus. Tartu Postimehe ajakirjanikuna olen teiega ju sageli kohtunud, olgu teemaks bioloogia, Tartu ülikooli teaduskool, rakubioloogia õpik või Omicumi aatriumi kunstinäitused. Mis te ise arvate, mille eest president teid tähele pani?

Raske öelda. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkemate asjadega ta ju tegeleb. Rakubioloogia õpik on vast see põhiline, ma arvan. Selle me professor Toivo Maimetsaga koostasime, president on ju samuti bioloog otsapidi ... Aga võibolla on siin natuke ka see kunstinäituste asi taga, ja mis iganes, neid teemasid on ju palju, millest võiks rääkida, aga see on nüüd ikka tõeliselt üllatus.

Mis see peamine asi on, mis teiesugust teadlast tegutsemislainel hoiab?

Vast ongi see, et erinevate asjadega tegelemine. Ma olen kunagi olnud suur matkamees ja praegugi kisub matkama. Et kui võimalus oleks minna, siis läheks igale poole, aga seda aega ei ole lihtsalt. Et sport, kultuur ja kõik need asjad hoiavad elus.

Ja väga huvitav asi, millega me siin kunstnik Kärt Summataveti eestvedamisel tegeleme, on ülikooli teadusmajade kunstiprojektid. Et kunst ja teadus kokku viia. Selle nimel tasub samuti pingutada, et siis teistel oleks ka võimalik meiega kaasa tulla ja liituda. Koostöö, see on elus kõige tähtsam.