Loone Ots: teeme Eesti lipu nähtavaks!

Loone Ots. Foto: Margus Ansu

Tartu rahu 104. aastapäeva mälestusüritusel Vabadussõja monumendi ehk Kalevipoja kuju ees lehvis väärt lippe kõikvõimalikes värvides vanima üliõpilasühenduse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalgest noorima naiskorporatsiooni Sororitas Estoniae valge-karmiinroosa-mustani. Kuid eraldi rahvuslippu, riigilippu, ei olnud. Arusaamatu, miks. On ju nimelt Tartu rahu sõlmimine Eesti kui riigi jaoks määrava tähtsusega hetk.

Ka linnas kõndides paistis meie trikoloore majadel kurvastavalt vähe, kuigi 2. veebruar on ametlik lipupäev. Vana Vanemuise, eestluse vana kodu ja praegu seda meenutava laulupeomuuseumi juurde viival Jaama tänaval algusest kuni Raatuse tänavani näitas trikoloori ainult üks isamaaline maja. Edasi kuni Paju tänavani leidus veel kaks lippu. Parem kui ei midagi, aga palju, palju kehvem, kui päeva tähtsus eeldaks. Ka Eesti Rahva Muuseumi poole kulgev Roosi tänav, millest soovime kujundada linna uut jõetagust tuiksoont, lubas nii kaugele, kui silm ulatus näha vaid üht lippu.

Unustamine, lohakus, ükskõiksus, demonstratsioon? Kuid isegi need, kes on pettunud tänapäeva elus, peaksid teadma ja tunnustama Tartu rahu päeva. Sel päeval Eesti lippu heisata on auasi.