Eesti Rahva Muuseum pälvis aasta muuseumiuuendaja tiitli

Eesti Rahva Muuseum tõi Tartusse kolm Muuseumirotti. Foto: Margus Ansu

Eile, 2. veebruaril selgusid Pärnu kontserdimajas möödunud aasta parimad muuseumid. Aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte üheksas kategoorias.

Kultuuriminister Heidy Purga rääkis, et Muuseumirottide jagamisel ei tähistata ainult ühe kalendriaasta saavutusi Eesti muuseumides, vaid ka muuseumide võimet inspireerida ja muuta ühiskonda. «Muuseumid loovad silla mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning jutustavad Eesti lugu nii eestimaalastele kui ka meie külalistele,» rääkis ta.

Muinsuskaitseameti peadirektori Marilin Mihkelsoni sõnul on muuseumidel võime pidevalt areneda ja kohaneda, sidudes samal ajal möödunut nii praeguse kui ka eesseisvaga.

«Muuseumitöö hing on muuseumide kogudes. Seal on hoidmisel ja arendamisel meie ühine vara, mille hea käekäigu pärast peame kõik muret tundma – et need kordumatud väärtused ei kaoks, vaid kestaksid avastamiseks, kasutamiseks, tõlgendamiseks, inspiratsiooni ammutamiseks ja emotsioonide pakkumiseks,» sõnas Mihkelson.

Tartu muuseumidest edukaim oli Eesti Rahva Muuseum, mis pärjati kolme Muuseumirotiga. «Mul on väga hea meel, et kolleegid on ERMi head tööd märganud ja tunnustanud. ERMi näitused ja trükised tuginevad suuresti muuseumi teadustööle ja kogudele ning järjest enam oleme valmis ka oma kompetentse teiste muuseumidega jagama,» ütles ERMi direktor Kertu Saks.

«Tänan kõiki ERMi kolleege, kes iga päev pühendunult endast parima annavad, et meil oleks nii Tartus kui ka Heimtali muuseumis kõigile midagi pakkuda.»

Lisaks ERMile tõid tunnustuse Tartusse Eesti spordi- ja olümpiamuuseum ning Tartu ülikooli muusem, mille direktor Mariann Raisma sai ka Eesti muuseumiühingu eriauhinna «Terav pliiats».

Eesti muuseumiühingu tunnustuspreemia «Terav pliiats» antakse aasta muuseumitöötajale – aktiivsele eestvedajale, kelle osalusel või juhtimisel valmivad mõjusad, uuenduslikud ja erakordsed muuseumide arengut toetavad algatused ja projektid. Auhinna eesmärk on märgata, tunnustada ja väärtustada muuseumides töötavaid inimesi.

Raisma kaitses mullu 21. detsembril Eesti kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal doktoritöö «Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel».

«Doktoritöö valmimise kõrvalt on Mariann Raisma paistnud viimasel ajal silma julgusega käsitleda nii erialaringis kui ka avalikkuses muuseumide rolli keerulises, üha konfliktsemas ja kriisidest mõjutatud maailmas,» kirjeldas auhinnasaaja panust Eesti kunstiakadeemia kultuuriajaloo professor ja doktoritöö juhendaja Linda Kaljundi.

Kõik Tartusse tulnud Muuseumirotid:

Muuseumiuuendaja: ERM. Muuseumivaldkonna ja museoloogia arendus.

Teadustrükis: ERM. Keeruliste aegade kiuste. Gustav Ränga päevikud 1939–1948.

Kogukonna sõber: ERM. Kogukonnaga koos. Näituse «Anu Raud. Elumustrid» korraldamine Heimtali küla kogukonnas ja kogukonnale mõeldes. 

Konserveerimistöö: Tartu ülikooli muuseum. Õppetahvlite uus elu. Tartu ülikooli muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine. 

Turundustegu: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum. Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi olümpiateemaline lennuvärav Tallinna lennujaamas.