Soome jooksutippe aitab Tartu füsioterapeut

Tartu füsioterapeut Ergo Leibak aitab Ameerikas Soome jooksukoondisel valmistuda Londoni olümpiamängudeks. Pildil teeb Leibak parasjagu Jukka Keskisalo põlvepiirkonna kinesioteipimist. Leibak jääb Ameerikasse 18. aprillini. Foto: Erakogu

Ameerikas Helsingi EMiks ja Londoni olümpiamängudeks valmistuv Soome jooksukoondis palkas sportlaste abiliseks Tartu fü­­sioterapeudi Ergo Leibaku (27), kes on olnud nii keskmaajooksja Tiidrek Nurme kui tõusva jooksulootuse Kaur Kivistiku taustameeskonnas.

Kuidas soomlased teid leidsid?

Esimene kokkupuude oli mul nendega eelmise aasta aprillis, kui olin Tiidrek Nurme ja Kaur Kivistikuga samas kohas treeningulaagris. Siin olid ka soomlased ja kuna nende enda füsioterapeut pidi lahkuma poole laagri pealt, võtsid nad Tiidreku kaudu minuga ühendust.

Tundus, et Jukkale ja Mattile (Jukka Keskisalo, 2006. aasta Euroopa meister; Matti Räsänen, 2010. aasta EMi 17.) see sobis. Seega tänusõnad Tiidrekule, kes ise treenib praegu Kenyas.

Häid füsioterapeute on Soomeski. Miks valik teile langes?

Põhjuseks on ehk see, et osa sportlasi on siin kolm kuud ja väga vähesed inimesed saavad nii pikalt kodust ära olla. Ega minulgi on sama mure, kuna töö ja elukaaslane on Tartus. Olen Ameerikas kaheksa nädalat ja viimaseks kuueks nädalaks tuleb neile füsioterapeut Soomest. Aga kindlasti on Soomes selle teenuse hind palju kõrgem.

Kuivõrd suur ülesanne see teile on?

Ma arvan, et ülesanne on kindlasti suur, kuna kergejõustiklaste seisukohast on see kõige tähtsam hooaeg, mis kulmineerub Helsingi EMi ja Londoni OMiga. Aga ma püüan anda alati endast parima, olenemata sellest, kas tegemist on siinsete sportlaste, Eesti sportlaste või spordiga mitte seotud inimestega. Siiamaani olen kogenud ainult positiivset tagasisidet.

Milline on teie tavapärane tööpäev Ameerikas?

Enne hommikust treeningut teen mõnele sportlasele kinesioteipimist. Hommikused treeningud on siin alati kergemad. Kui vaja, teevad sportlased pärast hommikust ja õhtust treeningut iseseisvalt jääteraapiat – jääkottide ja jääkuubikutega. Enne õhtust treeningut on vajaduse korral mõne väiksema probleemi lahendamine, mis andis tunda hommikusel jooksul. Kui vaja, kerge piirkondlik massaaž, teipimine, venitus.

Mõnel õhtusel treeningul on vaja teha laktaaditest, kus pingutuse ajal või peale pingutust võetakse näpuotsast või kõrvalestast verd ja määratakse spetsiaalse aparaadiga vere laktaadisisaldus. See annab ülevaate pingutuse tugevusest, pulsivahemikest.

Kõige suurem osa minu tööst algab peale õhtust treeningut. Nelja-viie tunniga on vaja teha sportlastele massaaž, venitused ja mõned harjutused, mis kiirendaks nende taastumist ja valmisolekut järgmiste päevade treeninguteks. Lisaks teevad sportlased õhtuti enne magamaminekut iseseisvalt venitussessiooni, kus saab vajaduse korral soovitada, arutada, abistada mõne venitusharjutusega.

Kuivõrd erineb töö soomlastega sellest, mida olete teinud Eesti noorte ja juunioride kergejõustikukoondises?

Väga ei erine. Eesti noorte ja juunioride koondisega olen seotud rohkem tiitlivõistlustel. Eks laagrid ja võistlused ole erinevad.

Kuid kui võrrelda treeningulaagrit soomlaste või mõne Eesti grupi omaga, siis iseloomult ja ülesehituselt on need sarnased. Erinevuseks on, et eestlased teevad raskema treeningu hommikul, aga siin on vastupidi.
Võib-olla väike erinevus on seegi, et siin on paljud sportlased juba väga kogenud ja teavad väga hästi, mida nad teevad. Seega saan isegi väheke uusi nippe ja teadmisi juurde.

Suurim erinevus on aga ilmselt väga täpne laagri ülesehitus. Siin on neil pikemaajaline plaan, mida nad järgivad, ja enamasti, kui ei esine suuremaid probleeme, on ka minu töö ja tegemised kindlamalt paigas kui tavaliselt.

Taastumine on iga päev treeningu üks osa. Päeva ülesehitus on väga täpne – söömised, treeningud, vabal ajal puhkamine ja taastumine järgmiseks trenniks, massaažid, õhtuti iseseisev venitus, kindlal ajal magama minemine jne. Toitumine on ka siin väga tervislik ja mitmekesine. Kindlasti ei hoita selle arvelt kokku.

Kui head võimalused on Ameerikas töötamiseks?

Treeningulaager on Arizo­­nase osariigis Flag­staffis. Koht on selles mõttes hea, et asub umbes 2100 meetrit üle merepinna. Tegemist on platooga ehk jooksurajad on suhteliselt tasased – ilma suuremate tõusudeta. Võimalik on joosta väga paljudel radadel, ei teki rutiini ega igavust. Lisaks asub linnas kolm staadioni ja 300 meetri sisehall. Peale selle on USA jõusaalid väga hea kvaliteediga.

Linn ise on natuke väiksem kui Tartu ja samuti ülikooliga tugevalt seotud. Võimalus on sõita 50 kilomeetrit eemale Sedonasse, kus saab teha staadionil tugevamaid treeninguid 1500 meetrit üle merepinna, ja 150 kilomeetrit Phoe­nixi, mis asub 800 meetri kõrgusel.

Lisaks on siin ilm enamik aega sobilik. Päevased temperatuurid on pluss kümme ja rohkem. Aprillis on juba päevi, mis meenutavad Eesti suve. Kuid arvestades kõrgust, ei ole ka ime, kui mõnel hommikul on lumi maas. On olnud päevi, kus käid ringi lühikestes riietes ja järgmisel hommikul on lumi maas.

Lisaks on siin väga head ja suure valikuga söögikohad. Esindatud on enamik suuremaid maailma kööke. Väga palju on buffet-restorane, kus sportlased panevad suurt rõhku tervislikule ja mitmekesisele toitumisele.

Kas sinu hoolitsuse all olevatest sportlastest võiks mõni selle hooaja suurvõistlustel ka medalile jõuda?

Seda on väga raske ennustada, kuna konkurents kesk- ja pikamaajooksus on väga tihe. Paljudel on siin eesmärk jõuda tiitlivõistlustele ja finaalipääsud Londonis oleks juba väga suur kordaminek.

Loodetavasti Helsingi EMil suudab keegi üllatada, kuna tegu on nende koduse võistlusega. Ise loodan, et nii Eesti kui Soome suudavad võita Helsingis vähemalt ühe medali alalt, mis pole nende trump.


Ergo Leibak
• Sündinud 1984. aastal.
• Lõpetanud Tartu Miina Härma gümnaasiumi 2003. aastal.
• Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas füsioteraapia erialal bakalaureusekraadi.
• On terve elu tegelnud kergejõustikuga. Parimaks tulemuseks jäi 2003. a Eesti hooaja edetabeli parim aeg 800 m jooksus: 1.50,34.
• Eriala on praktiseerinud paljude spordialade esindajatega iluuisutajatest-judokatest ujujate-pallimängijateni. Põhiliselt olnud Eesti noorte ja juunioride kergejõustikukoondise füsioterapeut-masseerija, TÜ akadeemilise spordiklubi ja Kalevi kergejõustikukooli sportlaste füsioterapeut, võrkpalliklubi Tartu Pere Leib masseerija, korvpalliklubi Valga Welg füsioterapeut ja Aura veekeskuse massöör.
• Ergo õde on tuntud kolmikhüppaja Kaire Leibak.