:format(webp)/nginx/o/2023/04/13/15254599t1h4c5f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861319t1h9cfc.jpg)
Tartu linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees Silver Kuusik esitas linnapeale arupärimise seoses eelmisel nädalal Raekoja platsil aset leidnud õpetajate meeleavalduse häirimisega.
Läinud kolmapäeva keskpäeval alanud õpetajate meeleavaldust segas samal pisut eemal Emajõe ääres ajal käinud kultuuripealinna avalavastuse proov.
Ka ise meeleavaldusel olnud EKRE fraktsiooni esimees Silver Kuusik selgitas, et kuna tema seisis esimestes ridades, ei olnud tema kuuldavus eriti häiritud. Küll aga tulid temaga hiljem rääkima kaks tagapool seisnud inimest, kes meeleavaldusel räägitust ajuti suurt ei kuulnud.
Muresid oli
Seda, et kuuldavusega oli probleeme, kinnitas ka meeleavaldust juhatanud Eesti haridustöötajate liidu teabejuht Janno Isat. Uisuväljakul oli muusika maha keeratud, jõe ääres aga mitte ning kurdeti omajagu, et mis muusika see on ja miks see meeleavalduse ajal mängib, rääkis teabejuht.
«Kui toimub sedavõrd olulise sektori meeleavaldus, kus aeg on limiteeritud. Tartu haridustöötajad üle kolme päeva streikida ei saanud, seda enam oleks võinud see tunnike ilma lisamüra ja mürglita olla,» sõnas Silver Kuusik.
Ta ei arva, et linnavalitsus oleks meelega saboteerinud õpetajate meeleavaldust, kuid leiab, et tegemist oli ebaviisaka olukorraga, seda enam, et keegi linnavalitsuse liikmetest ei olnud meeleavaldusel õpetajatele toetust näitamas.
Õpetajate meeleavaldus oli avalik koosolek, mille registreerib politsei- ja piirivalveamet. Viimane teavitas sellest ka linnavalitsust. Haridustöötajate meeleavalduse kooskõlastas linnavalitsus 18. jaanuaril, kuid sihtasutus Tartu 2024 esitas avaliku ürituse loa menetluseks juba enne jõule, 22. detsembril ning avaliku ürituse luba väljastati sihtasutusele 12. jaanuaril.
Ei saanud keelduda
Kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakovi sõnul oldi teadlik, et kaks sündmust nii lähestikku aset leiavad. Tavapäraselt poleks mõlemale luba antud, kuid kuna tegemist oli õpetajate meeleavaldusega, mis oli oluline nii Tartule kui ka Eesti ühiskonnale laiemalt, ei soovitud õpetajatele ära öelda.
«Õpetajatele loa väljastamata jätmine oleks olnud kindlasti halvem lahendus, kui selle lubamine proovidega samal ajal,» märkis Svetljakov.
Ta lisas, et avatseremoonia proove ei olnud võimalik ka pausile panna, sest tegemist oli produktsiooniga, mis hõlmas sadu inimesi, kelle graafik oli paika pandud minutite pealt ja juba palju aega tagasi. «Kiired muudatused ei ole sellise korraldusmahu puhul võimalikud, sest sellest sõltub sadade ürituse korraldusega seotud inimeste graafik ja ka teleülekande režii paika saamine,» lisas kultuuriosakonna juht.
Samuti ei olnud enne meeleavaldust teada, kui palju jõe äärest tulevad helid koosolekut häirida võivad. «Selleks, et proovid ei häiriks õpetajate meeleavaldust ja linnaelu üldiselt, tehti proove vaiksema heliga, kui avaetendusel kõlas,» märkis Svetljakov.
Linna poolelt on suheldud ka meeleavalduse korraldaja, Tartu maakonna haridustöötajate ametiühinguga ning on selgeks saanud, et proovid ei häirinud kogu meeleavaldust, häiritud olid tagumistes ridades olnud inimesed.
«Meil on kahju, kui hoolimata kompromissist ja vaiksemast helist häiris see meelevaldusest osavõtjaid,» lausus Svetljakov.