Kurva elukäiguga tartlasest kunstniku Ivan Sokolovi sünnist möödub 140 aastat

Ivan Sokolovi autoportree fragment. Õlimaal kartongil on valminud aastal 1961 ja kuulub erakogusse. Foto: Repro

Täna möödub 140 aastat Tartu kunstniku Ivan Sokolovi (27. jaanuar 1884 – 25. oktoober 1972) sünnist. Ta tegi üle 2000 joonistuse ja maali Tartust ning selle ümbrusest, loodusest ja inimestest. «Kunst on minu jaoks olnud alati pidupäev,» ütles ta.

Ivan Sokolov, «Tartu vaade», 1930, akvarell. Erakogu. Foto: Repro

88-aastaseks elanud kunstnik sündis Tartus kuuelapselisse vanausuliste perekonda. Ta oli kunstis iseõppija, kuid võttis joonistustunde ka kunstnik Kristjan Raualt. Avalikkuse ette tõi ta oma loomingut 1906. aastal Eesti kunstnike esimesel näitusel, kuhu tema 20 esitatud tööst valiti 13. Läbimurre saabus aga aastal 1917, mil ühe näituse tulemusena müüs ta üle 200 oma töö.

Vanausuliste seltsis ja kunstnike liidus

Esimese maailmasõja eelõhtul oli Ivan Sokolov aktiivne kogukonna liige ja osales Tartu vanausuliste seltsi tegevuses esimehe abina. Võimaluse korral külastas ta kunstinäitusi, soetas kunstnike loomingust raamatuid, mille rikastas oma raamatukogu ja ühtlasi teadmisi.

Vaatamata sellele, et Ivan Sokolovil polnud akadeemilist kunstiharidust, võeti ta 1944. aastal Eesti kunstnike liidu liikmeks ning ta osales regulaarselt näitustel Tartus ja Tallinnas. Liidu ridadest arvati ta välja 1950. aastal, kuid ta ei lasknud end sellest heidutada ja jätkas vaatamata raskustele tööd iseseisvalt.

Ivan Sokolov nimetas oma stiili realistlikuks impressionismiks. Teda huvitas eelkõige pliiatsi, pastellkriidi ja pintslitõmbega kinni püüda hetkes peituv emotsioon – olgu see sumeda suveõhtu soojus Emajõe kaldal või mängiva põngerja kelmikas pilk.

Raamat Ivan Sokolovi elust ja loomingust. Foto: Kristjan Teedema

Aastate möödudes ennistati ta kunstnike liidu liikmeks. Kunstnikku aitas eluajal Nikolai Jasnetski, kes oli tema lähedane sõber ja kes töötas üle 40 aasta Tartu kunstimuuseumis maalirestauraatorina. Ta korraldas Ivan Sokolovi tööde näitusi ning koostas tema kohta kolm käsikirjalist albumit väikeses formaadis tööde originaalidega.

Kunstniku töödest on korraldatud mitu näitust. Tema tööde suurim näitus toimus pärast Sokolovi surma tema 100. sünniaastapäeva puhul 1984 Tartu kunstimajas. Väga väärikas väljapanek toimus üsna hiljuti, 2017. aastal riigikogu näitusesaalis.

Kunstniku elulugu ja loomingut on uurinud Vene ja vanausuliste kultuuriloo raames Tartu ülikooli professor Sergei Issakov ja Galina Ponomarjova. Meie tänapäevasele laiemale ringile sai kunstniku nimi tuntuks 2018. aastal, kui ilmus 360-leheküljeline põhjalik monograafia «Tartu kunstnik Ivan Sokolov. Elu ja looming», mille autor Nadežda Katajeva-Valk koondas kaante vahele mitu aastat kestnud uurimistöö. Sellesse on üksikasjalikult kirja pandud kunstniku elulugu, loomingu kirjeldus ja bibliograafia.

Ivan Sokolov, «Vera», 1946, õli, papp. Erakogu. Foto: Repro

Traagiline isiklik elu

Ivan Sokolovi isiklik elu oli kurb: ta leidis elu armastuse hilja, 39-aastaselt. Tema õnnelikku abiellu sündis küll neli last, kuid abikaasa suri 1942. aastal 35-aastasena haiguse tagajärjel. Pärast teise maailmasõja lõppu suri noorem tütar kõigest 16-aastaselt.

Kunstnik jäi üksinda kasvatama kolme last, kuid ta töötas ja leidis iga päev võimaluse korral aega kunstile. Vaatamata traagilisele eluloole jäi tema töödesse optimismi ja valgust, armastust looduse, inimeste, kodulinna Tartu ja selle ümbruse vastu.

Tänaseks on teada üle 2000 Ivan Sokolovi kunstiteose mitmes žanris ja tehnikas. Osa teoseid on hävinud, kuid paljud neist asuvad erakogudes ja mitukümmend tööd muuseumites.

Kirjapanek Ivan Sokolovi 140. sünniaastapäeva puhul tugineb tema pärandihoidja pere koostatud tekstile.