Elame Tartumaal edasi vanaviisi: bussid sõidavad, aga millal need kuskil peatuses peatuvad, seda me ka edaspidi bussipeatuses teada ei saa. Tartu maavanem Reno Laidre põhjendas reedeses Tartu Postimehes ära, miks väljaspool Tartut ei saa sõiduplaane peatustesse panna.
Maavanemal oli mittesaamise argumente palju, hakka või piinlikkust tundma, et riiki esindavat maavalitsust selle probleemiga torkisin. Järgmine kord, kui kohtan Peipsi kandis sõiduplaani ja pingita peatuses konutavat paari võõramaist seljakotituristi, räägin neile maavanema jutu edasi. Siis meie piirkonna turismi edendavad külalised vähemalt teavad, miks nad siin tont teab millal tulevat bussi peavad ootama.
Vaatamata Reno Laidre põhjalikule vastusele ei anna mulle naabrid ja nende peatuste sõiduplaanid ikka rahu. Tegin vaid ühe telefonikõne ja sain teada, et Põlva maavalitsus korraldab 2006. aastast peatustesse sõiduplaane ja tegu pole riigi raha põletamisega.
Selgus seegi, et Tartu maavanem eksis, kui kirjutas, et Põlva maavalitsuses on palgal eraldi inimene, kes sõiduplaane peatustesse organiseerib.
«Me ei tee mingeid erilisi kulutusi ja sõiduplaanide väljatrükkimiseks pole meil eraldi inimest palgal,» kinnitas Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Mikk Mehilane.
Põlvamaal on 612 bussipeatust. Neisse otsib sõiduplaanid kord või paar korda aastas internetiaadressilt peatus.ee välja maavalitsuses maaelu projektidega tegelev töötaja.
«Ta prindib bussiajad kollasele paksule paberile välja ja kiletab ära, meil on maavalitsuses kiletamismasin,» rääkis Mikk Mehilane. Kiletatud sõiduplaanid võtavad maavalitsuse infolauast kaasa vallavanemad, kes lasevad need kohapeal peatustesse üles panna. «See on lihtne ja odav asi, selleks küll eraldi inimest tööle võtta pole vaja,» kordas Mikk Mehilane.
Sõiduplaanid käivad Põlvamaal väiksele tahvlile, aastas lõhutakse naabrite juures kümmekond tahvlit. Lõhutu asemele tellib maavalitsus kohaliku ettevõtja, Räpina mehe käest uue tahvli. Täiskomplektis tahvel (plekist alus, pleksiklaas ja kinnitused) maksab praegu koos käibemaksuga 14 eurot ja 82 senti.
Tartu maavanem kirjutas reedeses lehes: «Oleme maavalitsuses veidi rehkendanud. Tartumaal on umbes 1200 bussipeatuse posti ja paigaldamist vajavat sõiduplaani. Üks plastist infotoru maksab umbes 40 eurot. Ühekordne kulu on seega 48 000 eurot. Lisandub sõiduplaanide infosüsteemist väljaotsimise, küljendamise ja väljatrüki ning nende ülespanemise kulu.» Kui minna Põlvamaa naabrite teed, saaks Tartumaale sõiduplaanid ligi 17 800 euroga.
Aga milleks minna lähimate naabrite teed?! Ei imesta, kui kuulen varsti Tartumaa sõiduplaanide europrojektist, mis sisaldab olukorra ülevaadet, koolitusi ning kogemuslikke tutvumisreise Soome, Saksamaale ja Ugandasse.
Soovitan Tartu maavanemal Reno Laidrel oma vastus sõiduplaanide kohta üle lugeda. Huvitav, mida arvab ta ise inimesest, kes leiab tuhat põhjendust, miks mingit asja ei saa teha, ja mitte ühtki võimalust, kuidas teha. Elu mugava auto aknast paistab ikka teistmoodi kui bussipeatuses seistes.