Tartu linn käsib maja madalamaks teha

Herne 45 uus maja osutus kontrollimisel projektis lubatust kõrgemaks ning selle harja kõrgust tuleb vähendada umbes meeter ja räästa kõrgust ligikaudu 70 sentimeetrit.

FOTO: Kristjan Teedema

Supilinna seltsi märgukirja peale tehtud mõõtmistest selgus, et Herne tänavale kerkiv uus maja on projektis lubatust meeter kõrgem, linn teeb ettekirjutuse see madalamaks võtta.

Sellisele järeldusele jõudis Tartu ehitusjärelevalve reedel ja andis korralduse peatada Herne 45 maja ehitus projektiväliste tööde osas. Järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint ütles, et täna jätkab linnavalitsus ametliku ettekirjutuse kooskõlastamist ning algatatakse ka väärteomenetlus, sest tegu on suure rikkumisega.

«Trahvi nad minu hinnangul ilmselt saavad,» ütles Aint. Ta lisas, et mõõdistamine tehti põranda tasapinnast, kuid vajab kontrollimist, kas põrand on õigel kõrgusel. Selleks on vaja geodeedi abi.

Pikad erimeelsused

Supilinna selts on kõnealuse maja ehituse tõttu rahulolematu juba pikemat aega.

«Krundi ehitustegevus on vastuolus detsembris 2011 kehtestatud detailplaneeringuga ning Tartu linnavalitsuse nii aktiivne kui ka vaikiv heakskiit seadusrikkumistele on äärmiselt murettekitav,» seisab Supilinna seltsi esimehe Mart Hiobi läinud nädalalõpul linnavalitsusele saadetud kirjas.

«Meenutame, et tänavaäärse hooneosa lammutas krundiomanik vastupidi detailplaneeringus määratule, kus on lausa eraldi alapeatükk nimetatud hoone restaureerimisnõuete kohta,» ütleb Supilinna selts. «Selle asemel, et nõuda algse hoonega sarnase hoone püstitamist, võimaldas Tartu linnavalitsus ehitada uue, algsest erineva konstruktsiooniga hoone. Nüüdseks on selgumas, et eiratakse juba järgmisi detailplaneeringu nõudeid.»

Selts toob välja, et poolelioleva ehitise kõrguse ning korruselisusega rikutakse piiranguid nii hoone suurimale lubatud kõrgusele kui ka korruselisusele. Algne hoone Herne tänava ääres oli kahekorruseline, mille pööning oli ruumide rajamiseks liiga madal. Praegu ehitatavale uuele hoonele aga on lisatud nivendivöö, mis tõstab katusealuse korruse ning samuti kogu hoone kõrgust.

Hoone katusealusele ruumide rajamine on vastuolus nii detailplaneeringus sätestatud kuni kahekorruselise hoone nõudega kui ka asjaoluga, et tegemist peaks olema seadusvastaselt lammutatud ajaloolise maja taastamisega, leiab selts.

«Palume Tartu linnavalitsusel asuda nõudma enda kehtestatud reeglite täitmist ning lõpetada seadusrikkumiste heakskiitmine, nii vaikiv kui ka ametlik. Täpsemalt palume Herne 45 hoone püstitada detailplaneeringu järgi täispuitkonstruktsioonis, kahekorruselisena ja sama kõrgena kui lammutatud hoone,» kõlab seltsi kokkuvõte.

Planeeringuga kooskõlas

Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid nentis, et hoone kõrgust on omavoliliselt muudetud ja ehitise kõrgust tuleb vähendada. «See ei ole keeruline, natuke saetööd,» märkis ta. Muid vastuolusid planeeringuga linn esialgu ei tuvastanud.

Osalt rist- ja osalt püstpalgist maja oli pikka aega katuseta seismisest sedavõrd pehkinud, et varises ehituse ettevalmistuse ajal kokku. Tööde tellija Eesti Ehitusarenduse juhataja Gert Roosaar ütles, et kasutatav oleks olnud heal juhul viis protsenti palkidest. Uus maja otsustati ehitada puitsõrestikkonstruktsiooniga ja selleks oli linna luba. Hoonel on samasugune akende jaotus, nagu oli vanal majal.

«Mõtlesin teie küsimusele, kas on võimalik maja palgist teha,» kirjutas Roosaar reede hilisõhtul. «Olukorras, kus riik soodustab fassaadide soojustamist ning me ise paigaldame soojalugejaid ja soojendame sissepuhkeõhku, tundub imelik maja palgist teha ja seda takuga tihendada. Ei ole mõistlik panna planeeringusse nõuet ehitada maja ristpalgist ja näha ette katusealuseid, mille pinda ei saa kasutada.»

Tagasi üles