Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Eestis palutakse üle 12 000 naisel kirjeldada oma vajadusi, probleeme ja ootusi

Copy
Uurimisrühma liikmed (vasakult) esimeses reas Kai Part, Helle Karro ja Made Laanpere. Seisavad Mall Eltermaa, Kristiina Paju ja Miina Hein.
Uurimisrühma liikmed (vasakult) esimeses reas Kai Part, Helle Karro ja Made Laanpere. Seisavad Mall Eltermaa, Kristiina Paju ja Miina Hein. Foto: TÜ Kliinikumi foto

Tartu ülikooli naistearstid on alustanud koos sotsiaalministeeriumiga läbi aegade suurimat Eesti naiste terviseuuringut. Kutse küsitluses osalemiseks saadeti täna 12 456 naisele.

Eesti naiste seas korraldatakse suuri terviseuuringuid iga kümne aasta järel. Nii saadakse ülevaade pikema aja muutustest ning sellest tulenevalt on tehtud ka paremaid otsuseid. 2024. aasta uuring on varasemast ulatuslikum – esimest korda kaasatakse üle 12 000 naise vanuses 16–59 eluaastat.

«Arstidena on meile oluline, et naiste tervist puudutavad otsused ja hoiakud oleksid tõenduspõhised,» ütles Tartu ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor ning TÜ kliinikumi naistekliiniku naistearst Helle Karro.

Seekordne uuring algas 24. jaanuaril, mil 12 456 naisele saadeti e-posti teel osalemiskutse. Küsimused puudutavad nii tervise- ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasutamist, kättesaadavust ja rahulolu teenustega kui ka naiste tervist mõjutavaid tegureid, nagu vägivalla kogemine või majanduslik toimetulek.

«Eesti naiste tervise uuring 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine»

  • Küsitlus 12 456 naisele.
  • Ülevaateuuringutes tulevad esile ühiskonnas peidetud probleemid.
  • Naiste kogemused aitavad arendada tervishoiusüsteemi ja teha paremaid otsuseid.
  • 2024. aasta kordusuuring on jätk 2004. ja 2014. aastal tehtud uuringutele.
  • Lisainfot saab siit.

Professor Helle Karro selgitas, et iga naise kogemus on erinev ja mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda tõepärasema pildi saab probleemidest, ootustest ja vajadustest. «Näiteks saime 2014. aasta uuringust teada, et iga kümnes Eesti naine kogeb nii oma lapsepõlves kui ka täiskasvanueas füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda. Varem olid teada vaid registreeritud vägivallajuhtumid ja suur osa probleemist oli peidetud,» selgitas professor Helle Karro.

2024. aasta uuringus keskendutakse ka varem uurimata teemadele, näiteks COVID-19 pandeemia mõju naiste seksuaaltervisega seotud otsustele ja teenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse esimest korda naiste üleminekueaga seotud probleeme ning menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele ja elukvaliteedile.

Küsitluses osalejad valitakse rahvastikuregistri juhuvalimi abil. Uuring on anonüümne ning kõiki vastuseid hoitakse ja analüüsitakse konfidentsiaalselt. Küsitlus on üles ehitatud selliselt, et vastuseid pole võimalik vastaja isikuga kokku viia. Samuti ei kasutata uuringus osalejate kontakte ühegi teise uuringu tarbeks ja neid ei jagata ega säilitata.

Uuringut «Eesti naiste tervise uuring 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine» korraldab Tartu ülikooli naistekliiniku uurimisrühm koostöös sotsiaalministeeriumiga. Uuring ja selle metoodika on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteega.Tulemused avalikustatakse 2024. aasta lõpus.

Tagasi üles