VAATA VIDEOT ⟩ ERMi teadusseminar käsitles kõrtside ja viina ajalugu

Jens Raavik
, ajakirjanik
Copy
Mehed tähistamas Kanepi kroonu viinamonopoli poe avamist 1900. aastal.
Mehed tähistamas Kanepi kroonu viinamonopoli poe avamist 1900. aastal. Foto: Karilatsi vabaõhumuseum

25. jaanuaril kell 15 pidas Eesti Rahva Muuseumi teadusseminaride sarjas Eesti vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving ettekande «Kõrtsid, viin ning kroonu monopoliseadus Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul». Seminarist oli võimalik osa saada ka otseülekande vahendusel.

Esimesed teated Eesti linnades tegutsenud kõrtsidest pärinevad 13. sajandist, maapiirkondades mainitakse neid alates 15. sajandist.

Kõrtside areng ja arvukus Eestis on tihedalt seotud mõisate viinapõletamise ajalooga. 18. sajandi lõpul, mil Balti mõisate viina- ja piiritusetoodangule avanes Venemaa põhjatu turg, tegi kõrtside arvukus suure hüppe ja 19. sajandi keskpaiku oli Eestis juba üle 2500 kõrtsi.

Omaaegses ajakirjanduses on kõrtse kirjeldatud kui hirmsaid patuurkaid ja röövlipesasid ning elu tumedamat poolt kõrtsides ei saa kahtlemata eitada. Samas oleks väär näha kõrtse üksnes primitiivsete joomakohtadena, sest nende ühiskondlik roll oli omal ajal märksa suurem.

Lisaks tuli juttu riigi viinamonopoli sisseseadmisest 1900. aastal, selle mõjust viina tarbimisele ja riigikassale.

Tegemist oli viimase ERMi näitusele «Õige keha, vale keha?» pühendatud teadusseminariga. Kehanäitus on avatud veel vaid 28. jaanuarini.

ERMi teadusseminaride sari jätkab tänavu ööelu ning jätkusuutlikkuse igapäevaelu praktikate teemal, laiendamaks veebruaris avatavat ERMi näitust «Kellele kuulub öö?» ja oktoobri lõpus toimuva rahvusvahelise konverentsi «Sustainability in Practice: DIY Repair, Reuse and Innovation» programmi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles