:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
/nginx/o/2024/01/23/15846075t1h6813.jpg)
Ilmast ilma rongi tõttu ja tihti ka seletamatul põhjusel kinni olev Näituse tänava raudteeülesõit annab tartlastele mõtteainet. Alates sellest, miks küll ei saa seda kohta mõistlikumaks teha, ning lõpetades sellega, et miks töömehed seal rööbaste vahel luuaga vehivad, ikkagi 21. sajand ju.
Seda tööd seal hiljuti tegigi Eesti raudteedel üle 30 aasta leiba teeninud valgalane Juri Hatsajuk. Rööpaid lumest puhastades selgitas ta, et reisirongid sõidaksid vastu valli ja lendaksid rööbastelt välja, kui poleks inimesi, kes rongile tee puhtaks lükkaksid.
Vaid üks vana rong
Teda tuleb uskuda, sest oma esimese palga sai Hatsajuk raudteel töötades 1992. aastal. Ta on aastate jooksul olnud raudteel teemeister, järelevaataja ning brigadir.
Nüüd Lõuna piirkonna teeameti juhi kohal töötav Hatsajuk nentis, et tänavune talv ei ole kuigi kerge olnud, sest lund ja sellest tulenevat tööd tuleb aina juurde. Näiteks eelmise nädala teisipäeva lõunaks oli Tartus maha sadanud 20 sentimeetrit lund, mis on maksimumpaksus, millega rongid veel hakkama saavad. «Kergema lumega saab rong sõidetud kuni 20-sentimeetrise lumega,» ütles Hatsajuk. «Aga eriti hulluks läheb asi siis, kui kokkupressitud lund tekib üle 12 sentimeetri. Siis on kõik, enam liikuda ei saa.»
Olgu lund palju tahes, seda ei saa mitte mingil juhul rookimata jätta ka siis, kui väljas on käredad miinuskraadid, sest rongid peavad sõitma. Raudteel töötavatel inimestel tuleb lisaks rööbastele, raamidele ja rennidele teha lumest puhtaks kõik kuni kinnituspoltideni välja, et kohalik teemeister saaks korra nädalas käia kontrollimas, kas kõik on korrektselt kinnitatud ning töökorras.
Niisamuti käiakse kaks korda nädalas üle sildade talad ja defektsed kohad. «Ka uued objektid, nagu Jänese sild, nõuavad kaks korda nädalas kontrollimist ja nii umbes kaks aastat järjest, kuni kõik mutrid on järelkinnitatud ning on tagatud, et kõik jääb püsima,» sõnas Hatsajuk.
Sel aastal on lund tõesti palju ning Eesti Raudteel on kogu riigi peale vaid üks 20-aastane dresiin, mis võtab lume puisturi abil kolme vaguniga peale ja laadib vastavas kohas maha. «Olen Prantsusmaal, Saksamaal ja Austrias näinud, kuidas freesiga raudteelt lund koristatakse, aga meil seda võimalust pole, sest puuduvad sellised rongid,» tõdes Hatsajuk. «Vanasti tehti kõike seda käsitsi, selles mõttes on tingimused paremaks läinud.»
Ohtlik töö
Muutunud on palju muudki. Näiteks liikleb Hatsajuk nüüd Lõuna-Eesti rongijaamade vahel autoga ja mööda asfalti, ent aastaid tagasi sõitis ta ka mööda rööpaid võimsa kuueliitrise mootoriga Ford F850ga.
«Ükskord juhtus, et rööbastel oli 70 sentimeetrit lund,» meenutas ta. «Ühel hetkel ei suutnud isegi see võimas auto nii paksus lumes edasi liikuda ning pidin 300 meetrit teed labidaga puhtaks rookima, et saaks edasi minna.»
Kogenud raudteelasel kulus selleks tööks kõigest tund. «Õnneks oli see Valga-Koidula liin, kus liigub vaid paar rongi nädalas, aga ohtlik olukord siiski,» märkis ta.
Eriti hulluks läheb asi siis, kui kokkupressitud lund tekib üle 12 sentimeetri. Siis on kõik, enam liikuda ei saa, ütles Juri Hatsajuk.
Kõigil aga õnne pole, näiteks mullu detsembris hukkus Hatsajuki sõnul üks raudteed lehepuhuri, raudteelaste keeli lumepuhuriga puhastanud töötaja eeskätt selle tõttu, et ta eiras ohutusnõudeid ega võtnud tööd tehes kõrvale kedagi, kes teda läheneva rongi eest oleks hoiatanud. Puhuriga lumetõrjet tehes on kohustuslik paarimees kaasa võtta.
Selleks, et eluohtlikke olukordi vältida, kehtivad raudteel töötades karmid reeglid ning nõuded muutuvad aina rangemaks. Näiteks seoses käimasoleva elektrifitseerimisega on Eesti Raudtee kahel suurel partneril kohustus omada masinaid, mis tohivad hooldada 160-kilomeetrise tunnikiirusega kihutavate rongide rööpaid.
«Praegune nii-öelda tolerants rööpahooldusel on pluss-miinus kuus millimeetrit, 160-kilomeetrise tunnikiirusega rongide puhul on see aga vaid kaks millimeetrit ehk tõeline täppisteadus,» selgitas Hatsajuk. «Saab raske olema, sest meil pole graniitpinnas nagu Soomes, vaid siin on savi, mis pidevalt mängib kõrgusega.»
Vall oli tõesti maru suur
Ka nüüd, kui enam iga päev mööda rööpaid sõitma ei pea, võtab Hatsajuk aeg-ajalt luua kätte. Miks küll? Sahad koristatavad sõidu- ja kergliiklusteed küll ilusti ära, kuid pahatihti jäetakse raudteeülesõidukohtadel rööbastele vallid, mis tegelikult tuleks tänavapuhastusfirmal sealt ära koristada, selgitas ta.
Nii olid vallid lükatud ka möödunud nädalal Näituse tänaval rööbastele, kui Hatsajuk seal rööbaste puhastust demonstreeris. «Kui olen ülesõidul ja rööparennid on täitunud lumega, siis ma loomulikult puhastan need ära. Vastasel juhul võivad rongid vastu teele lükatud valle sõites rööbastelt välja lennata,» hoiatas ta.
Tartu tänavate hoolduslepingus on sätestatud, et teelt eemaldatav lumi või muu külmumisohtlik materjal, mis satub ülesõidukoha teekatte serva ja selle kõrval oleva tähistatud raudteeülekäigu kõrvale rööbastele, ning lumevallid kõrgusega üle 30 sentimeetri peab perioodiliselt eemaldama, ütles Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.
«Seda tuleb teha ka väljaspool lumesaju aega, sest ka autode rattakoobastest pudeneb raudteele olulisel määral soola-lumesegu,» lisas ta. Näituse tänava ülesõidukohal olnud valle sedapuhku aga lepingurikkumiseks pidada ei saanud, sest koristustöö oli parajasti käimas.
Seal lumetõrjet tegeva Tänavapuhastuse ASi Tartu osakonna juhataja Toomas Joost tunnistas, et tööd võinuks teha kiiremini ja paremini. «Vall oli tõesti seal maru suur, selle peaksime meie kindlasti ära lükkama,» lausus ta. «Ilmselt oli puhastusmasin liikunud tänavat mööda edasi ja tiiruga alles tulemas uuesti rööbastele. Katsume sellele kohale edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.»
Eesti Raudtee AS-is töötab veidi üle 700 töötaja
Eesti raudteelaste ametiühing ja AS Eesti Raudtee kirjutasid teisipäeval alla kollektiivlepingule.
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Zimmermanni sõnul oli 2023. aasta raudteesektoris keerulisevõitu, kuid sellest hoolimata soovitakse pakkuda oma töötajatele kindlust, et nad on ettevõttes ka järgmistel aastatel hoitud.
«Neljakuuliste läbirääkimiste tulemusel saavutasime ametiühinguga hea kompromissi. Üle said vaadatud nii palgatingimused, mitterahalised hüved kui ka parem töö ja pereelu ühildamine,» kommenteeris Zimmermann.
«Töörahu on nii ettevõttele kui töötajatele kõige olulisem, seega meil on hea meel, et vaatamata raudteesektori rasketele finantsoludele saime allkirjastatud raudtee-ettevõtete seas esimese kollektiivlepingu. Teiste ettevõtetega töö veel jätkub,» kommenteeris Eesti raudteelaste ametiühingu juhatuse esimees Oleg Tšubarov.
Tema sõnul on peale palga tänapäevases ühiskonnas töö- ja pereelu ühildamise teemad ühed aktuaalsemad ning ametiühingule valmistab väga head meelt see, et töö- ja puhkeaja osa analüüsiti väga põhjalikult läbi ning saavutati Eesti Raudteega hea kokkulepe.
Allikas: AS Eesti Raudtee