Soe solk hakkab tartlaste tuba kütma

Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp (vasakul) ja Greni Eesti äride juht peavad plaani reovee soojust linna kütteks rakendada. Margo Külaots veendus oma käega järele proovides, et reoveepuhasti vesi on soe ka talvel. Foto: Kristjan Teedema

Linna ääres Ropka luha servas Tartu Veevärgi järelsetiti selgel veepinnal mõnulevad sinikaelpardid, neid meelitab sinna soe. Sarnasel põhjusel pistis näpud vette Greni Eesti äride juht Margo Külaots, kes mõni aeg tagasi tegi Tartu Veevärgile koostööettepaneku: tartlaste sooja reovee võiks rakendada linna kaugkütte teenistusse.

Nüüd ongi kaks ettevõtet võtnud nõuks uurida, millise tehnoloogia abil ja kui palju oleks võimalik soojuspumpadega reovee heitsoojust linna kütmiseks ära kasutada.

Midagi saab

Vesi paistab selge, aga näppu suhu pista veevärgi juhataja Toomas Kapp siiski ei soovita. Ent puhtusaste on piisav, et sellest soojust ammutada. Reovee temperatuur kõnealuses mahutis on sõltuvalt aastaajast 10–17 kraadi, mis tähendab, et igal juhul sealt soojuspumpadega midagi saab. Varasemates puhastusastmetes võib reovee temperatuur olla kõrgem, aga seal on tahket ollust liiga palju ja see ummistaks soojusvaheti kiirelt.

Reoveest kaugkütteks sooja ammutamine on mitmetes Euroopa riikides kasutatav praktika. Optimistliku ajakava järgi võiks Tartus tulemusi loota paari-kolme aasta pärast ja selleks vajalik investeering oleks 10–15 miljonit eurot.

Greni juht Margo Külaots nentis, et see on kirvemeetodil öeldud. Edasised uuringud ja ärimudeli väljatöötamine peaksid siin selgust tooma. Nagu ka selles, missugune on tasuvusaeg ja missugune võiks olla linnale kuuluva Tartu Veevärgi teenistus sellest ärist.

Mitmekesisem valik erinevatest energiaallikatest tagab ka parema varustuskindluse ja vastupidavuse kriisidele.

«Täpset mahtu ei tea, ei tea soojuspumba valikut, kommunikatsioonide paiknemine on vaja selgeks teha, elektriliitumine ja see, kuhu täpselt see uus üksus soojavõrku liita,» rääkis Külaots.

Greni hinnangul pakuks reovesi talvisel ajal väärtuslikku lisasoojuse allikat: Tartu reoveest oleks võimalik soojusenergiat koguda mahus, mis katab viis kuni kaheksa protsenti linna aastasest küttevajadusest.

Selle innovatsiooniga astuks Gren järgmise sammu uuenduste rajal, millel Tartu soojamajandus hakkas kindlalt sammuma juba Fortumi kontserni osana. Tartu küttevõrgu vajaduse katavad 95 protsendi ulatuses taastuvad energiaallikad, gaasi tarvitatakse eeskätt tippvajaduste katmiseks. Gaasi osatähtsust aitas veelgi vähendada mullu valminud hiiglaslik soojussalvesti linna külje all Lohkvas, järgmine seesugune on kavandamisel Veeriku linnaosas Tulbi tänavas.

Võimalusi on teisigi

Uus siht on võimalikult palju rakendada heitsoojust, näiteks tööstuses paratamatult üle jäävat soojust, ka Epleri & Lorenzi koostootmisjaamast on kavas heitsoojust Tartu kaugküttevõrku ammutada.

Külaots märkis, et mitmekesisem valik erinevatest energiaallikatest tagab ka parema varustuskindluse ja vastupidavuse kriisidele.

Toomas Kapp lisas, et pikemas plaanis peavad kõik taristuettevõtted muutuma energianeutraalseks ja praegu ette võetud arendus on üks osa, mis võimaldab seda saavutada. «Meil näiteks on kõrval päikesepark, mis mingil ajal annab elektrit, aga ei ole juhitav. Väikeses mahus ammutame reoveest soojust enda tarbeks,» rääkis Kapp. «Tartlasena on mul hea meel, kui piltlikult öeldes mõned puud jäävad metsa alles.»