Kaupo Läänerand: kindlustunne, et ka naaber ei riku minu kaevuvett

Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. Foto: Erakogu

Lõppenud aasta üks märksõnu on olnud joogiveekriisid. Joomiskõlbmatu või koguni haigustekitajatega veega on tulnud tänavu mitmel pool Eestis rinda pista.

Et mitte jääda ootama samalaadseid juhtumeid teistes Eesti külades ja linnades, soovib riik seada selgemad reeglid majapidamiste reovee kogumisele. Kui majapidamise reovett ei koguta nõuetekohaselt, on see ohtlik põhjaveele. Praegu riigil ja kohalikel omavalitsustel päris täit ülevaadet pole, kas majapidamiste reovett kogutakse kõikjal nõuetekohaselt ning kas see jõuab puhastitesse, seepärast tuleb kinnistute omanikel hakata edaspidi oma kohtkäitlussüsteeme registris kirja panema.

Registriandmed annavad omavalitsustele võimaluse hakata kohtkäitlust korraldama õigetele andmetele tuginedes. Praegu on ehitisregistris kirjas vaid teave selle kohta, kas kinnistu on liitunud ühiskanalisatsiooniga või kasutab lokaalset süsteemi, süsteemi enda kohta aga info puudub.

Plaanitav säte puudutab umbes 246 000 Eesti elaniku majapidamist, mis pole kanalisatsiooniga liidetud, ning jutt käib ühekordsest tasuta registreerimisest. Elanikele annaks see aga kindlustunde, et ei nemad ise ega ka naaberkinnistud ohusta tema joogivett.

Praegu puudub selge pilt kohtkäitlussüsteemide olemasolust ja olukorrast ning purgitava reovee kogustest

Muidugi teeb plaan rahutuks neid, kelle kohtkäitlussüsteem ei vasta nõuetele. Kes seni on lasknud oma reovee puhastamata maasse voolata, peab laskma asjad korda teha, millega arusaadavalt kaasnevad ka kulud. Kindlasti pole see kulutus aga tehtud asjata. Kui saame kohtkäitlussüsteemid korda, siis lõpetame ise oma põhjavee rikkumise. Ühe majapidamise reovee kogus ei ole küll suur, kuid oma või naabrimehe kaevuvett võib mõjutada siiski.

Tõhustamist vajab ka järelevalve kohtkäitluse üle. Kohalikud omavalitsusedki näevad järjest enam sellise kontrolli vajalikkust.

Veeseaduse järgi on reovee kogumine ja puhastamine omavalitsuse kohustus ning praegu reguleerivad nad seda vastava eeskirjaga. Teenuse paremaks korraldamiseks tuleb seaduses luua õiguslikud alused kohtkäitlussüsteemides tekkiva reovee kogumiseks, äraveoks ning purgimiseks.

Esmalt tuleks luua seaduslik alus kõigi purgijate registreerimiseks selles omavalitsuses, kus nad teenust osutavad. Lähtuvalt piirkonna eripärast võib omavalitsus seada reovee äraveoteenuse osutamisele lisanõudeid, näiteks jälgimisseadme paigaldamise, et kontrollida auto liikumist.

Kes seni on lasknud oma reovee puhastamata maasse voolata, peab laskma asjad korda teha, millega arusaadavalt kaasnevad ka kulud.

Praegu puudub kindlus, et purgimisteenusega on kaetud kogu piirkond, kus kohtkäitlust kasutatakse. Üks probleem on ka purgimisteenuse hind, kuna see ületab kohati mitu korda ühiskanalisatsiooni teenuse maksumust. Reovee äraveo hind oleneb paljudest asjaoludest, millest peamised on reovee kogus, purglas purgimise hind ja kohtkäitleja kaugus purglast või reovee äraveoteenuse osutamise käigus läbitav vahemaa. Purgimisteenus peab olema kvaliteetne ning kättesaadav mõistliku hinnaga.

Eestis on üle 90 purgla, millest aga kasutusel napilt alla 60, ning enam kui 130 purgimisteenuse pakkujat. Purgimisteenus ja vedu purglasse on vabaturuteenus, kuid purglad kuuluvad vee-ettevõtjatele.

Praegu puudub selge pilt kohtkäitlussüsteemide olemasolust ja olukorrast ning purgitava reovee kogustest, seepärast pole ka omavalitsustel selget teadmist, kuhu purglaid rajada ning milline peaks olema reoveepuhastite tegelik puhastusvõimsus.

Kuna omavalitsused ei ole rajanud piisavalt purglaid või ei ole need võimelised vastu võtma kogu piirkonna reovett, on tekkinud olukord, kus reovett tuleb purgida väga kaugele. Kaugele vedamine teeb aga hinna kõrgeks, just suurte vahemaade tõttu on purgitava reovee kuupmeetri hind kohati kuni kümme korda kallim kui reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni kaudu.

Kui omavalitsustel tekib parem ülevaade oma territooriumil tekkiva reovee kohta, oskavad nad ka planeerida vajalikus mahus purglaid või sõlmida naabervallaga kokkuleppe sealse purgla kasutamiseks.

Praegu peab igaüks ise leidma lahenduse, kuidas oma reoveest lahti saada. Teadmatusest võib ta aga tellida purgija, kes veab kaugel asuvasse purglasse kalli hinnaga. Mõnes piirkonnas aga ei olegi teenuse osutajat ja siis tulebki tellida auto väga kaugelt kohale. Soovime seadusega panna kohalikele omavalitsustele ülesande tagada oma piirkonnas purgijate olemasolu. Kui reovesi vedada lähimasse purglasse, on ka hind taskukohasem.

Päris kõiki joogiveeprobleeme kohtkäitlussüsteemide kontrolli alla võtmisega ei lahenda, kuna kaevuvett mõjutab ju ka põllumajandus. Majapidamiste reoveekogumise kontrolli alla võtmine ja purgimisteenuse tõhustamine on aga kindlalt samm joogivee parema kvaliteedi nimel.