:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2024/01/16/15834291t1h0152.jpg)
Arvatavasti rõõmustavad vähesed inimesed, kui saavad vee-ettevõttelt kõne, et nende elamises on veetoru lõhkenud. Üks Emajõe Veevärgi klient oli veetoru lõhkemisest kuuldes aga väga rõõmus.
Nädalapäevad tagasi sai tartlane teate, et tema maakodus, mis asub Elva vallas, on viimaste tundide jooksul tavapäratult suur veetarbimine. See andis alust aga kahtlusele, et majas võib olla lõhkenud veetoru.
Hulk teateid
Kõne saanud klient tõttas teate peale maakoju, kus avastaski, et külmaga on purunenud veetoru. Et talvel seisis maja tühi ning omanik käis seal harva, ei oleks veevärgist saabunud teateta keegi toru lõhkemisest nädalaid teada saanud ning seega oleks hiljem ka kahju olnud palju suurem. See andiski põhjuse veeavariist kuuldes rõõmustada.
Lõhkenud torust sai veevärgi töötaja aimu kaugloetava veearvesti abil. Emajõe Veevärgis on kaugloetavaid arvesteid paigaldatud 2015. aastast saadik. Nüüd on pea kõigil Emajõe Veevärgi teenuse kasutajatel kaugloetav veearvesti, märkis ettevõtte juht Andres Aruhein.
Kaugloetavate arvestite esmane eelis on see, et tarbija ei pea arvesti näitu enam veefirmale teatama, vee-ettevõte saab täpse näidu kuu lõpus. Kuid nagu selgub, on kaugloetava arvesti abil võimalik ka lekkeid avastada.
Aruhein selgitas, et vähemalt korra päevas vaatab Emajõe Veevärgi kliendihaldur arvestite saadetavat avarii- või külmumisinfot ja kui on näha rikkeid, helistab haldur kliendile. «Sõltuvalt perioodist võib informeerivaid kõnesid või kirjasaatmisi olla päevas kahest kahekümneni,» sõnas Aruhein.
Ainuüksi möödunud nädala lõpus oli Tartus kaks juhtumit, kus torud külma tõttu lõhkesid.
Kuigi vähemalt üks rahulolev klient on Emajõe Veevärgil olemas, kuna kaugloetava arvesti abil oli võimalik tuvastada tema elamises leke, siis ei ole ettevõtte juht teavitussüsteemiga viimseni rahul.
Ta selgitas, et kogu piirkonnale kauglugemisvõrgu rajamine on veninud kavandatust pikemaks, sest Emajõe Veevärgil ei ole selleks olnud piisavalt raha. «Samuti on rahanappuse taha takerdunud plaan, et vastavad häired jõuaksid SMSiga automaatselt kohe tarbija telefoninumbrile,» lisas Aruhein.
Tartu Veevärgil on kasutuses ligi 8100 kaugloetavat arvestit, millest üle 5600 arvesti edastab veenäidu iga päev. Need arvestid annavad ka kohe märku, kui veesõlm on külmunud. Sel talvel on Tartus ette tulnud juba paarkümmend veetorude külmumist, millest on märku andnud kaugloetavad arvestid.
Ainuüksi möödunud nädala lõpus oli Tartus kaks juhtumit, kus torud külma tõttu lõhkesid. Mõlemad lekkekohad olid majas sees ning sel puhul peab majaomanik torud ise korda tegema.
«Kui on olnud vaja abi kuulkraani vahetusel, siis oleme ikka aidanud ja selle välja vahetanud, ka väiksemaid torutöid on meie tehnikud teinud,» ütles Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp.
Alles kevadel
Külmunud torud kipuvad lõhkema alles pärast seda, kui kõige krõbedamad külmakraadid on möödas. «Torud lähevad enam lõhki jää sulamisel,» sõnas Kapp.
Varasematel aastatel on juhtunud, et tühjalt seisvas majas on toru talvel külmunud ning alles kevadel üles sulades purunenud, mille tagajärjel tekib suur uputus. Torude külmumise ärahoidmiseks võib jätta vee kraanis nirisema, kuid kõige kindlam on veesõlmede ümbruses hoida plusskraade, soovitas Tartu Veevärgi juht.