/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)
/nginx/o/2024/01/11/15824795t1h5edd.jpg)
Nagu varasematel aastatel, toimub ka tänavu jaanuaris judoturniir Elva Open, mis sedapuhku tähistab 30. aastapäeva. Turniirile peaks tulema ligi 300 osalejat, neist osa sõidab võistlema Läti klubidest.
Korraldajad loodavad, et võistlus pakub lastele ja noortele asjalikke mõõduvõtte nii, et kõik sportlased saaksid end proovile panna ja oma oskusi näidata. Oluline on seegi, et igaüks tunneks veidi juubelihõngu, mispuhul ootab iga osalejat eriline juubelimedal.
Judo tuli Tartust
Turniir algab Elva spordihoones eeloleva laupäeva hommikul, mil esmalt astuvad kaalule ja siis kolmele tatamile U10 ja U12 vanuses judokad, pärastlõunal on kord U14 ja U16 noorte käes.
30 aastat pärast esimest sellenimelist turniiri on spordiala seis Elvas endiselt hea, ütles spordiklubi Altia treener ja turniiri üks korraldaja Evelin Pihlak. Aastatega on paranenud ka judokate treeningutingimused, tänu millele saab Altias ala harrastada kaheksas rühmas. Kokku teeb see pea 120 last. «Iga aasta on aga täiesti erinev, sest tuleb uusi lapsi. See on nagu aednikuamet, et paned seemne mulda ja vaatad, mis sealt siis kasvab,» sõnas Pihlak.
Tartu Do treener Andres Põhjala: «Judo on spordialast muutunud üha enam kasvatussüsteemiks.»
Elvas tegi 1993. aasta sügisel judotreeningutega algust Tartu Do treener Andres Põhjala, kes kaasas treenerina appi 11. klassis õppinud Evelin Pihlaku. «Juhtus nii, et mul oli paar tuttavat lapsevanemat, kes tahtsid judotrenne – näiteks Airi Pärn, Rita Kuresoo ja Järveojad –, saime siis kokku ja hakkasimegi harjutama,» meenutas Andres Põhjala.
Trenne tehti alguses kaks korda nädalas, neist võttis osa ligi 40 last. Kui tollal harrastati Elvas teisigi spordialasid, nagu rattasõitu, laskesuusatamist, võimlemist ja kergejõustikku, püsis judo populaarne ka edaspidi, märkis Toomas Järveoja, kelle poeg, autoralli maailmameister Martin Järveoja tegeles aastaid judoga. «Usun, et palju oleneb treenerist. Andres oskas hästi nii vanemaid kui ka lapsi koondada ning siis käisimegi koos ka võistlustel,» lisas Toomas Järveoja.
Muutus ka judo
Samas on judo selline spordiala, mis pakub nii võistlusmomenti kui ka head füüsilist vormi ja ellusuhtumist, leiavad treenerid. Näiteks annab see head tasakaalutunnetust ja koordinatsiooni, julgust ning eluks vajalikku oskust kaotuste ja keeruliste olukordadega toime tulla, loetles Pihlak.
Kuid spordiala on läbi aastakümnete ka muutunud. Nimelt on judo spordialast muutunud üha enam kasvatussüsteemiks, leidis Põhjala. «Algul õpetatakse olema hea inimene, siis tuleb judo. Või et algul võetakse mänguliselt, siis spordina,» selgitas ta.
Ümmarguse aastapäeva puhul on paslik küsida, mida soovida järgmisest kümnest aastast. «Ennekõike on väikesed eesmärgid, et lastest kasvaks tublid ja tegusad inimesed,» vastas Pihlak. «Ja sealt edasi ikka medaleid Eestist, miks mitte ka Euroopast.»
/nginx/o/2024/01/11/15824798t1hdf8a.jpg)