Jüri Laurson: miks energiajulgeolek jätab soovida?

Jüri Laurson Foto: Margus Ansu

Alanud talv näitas, et Eestis jätab soovida energiajulgeolek. Elektri hind üha kasvab ja võrgutasud aina suurenevad, kuid liinide hooldamiseks ja kohati aastakümneid vanade liinide remondiks raha ikkagi ei jagu. Tagajärg on käes: paljud piirkonnad on ilma mõjul tihti päevi elektrita. Päästeamet soovitabki heatahtlikult valmistuda elektrita hakkamasaamiseks.

Meeldetuletus pole liiast, sest tänapäevased küttesüsteemid peale puuküttega ahjude ja loomuliku tsirkulatsiooniga keskküttekatelde vajavad toimimiseks elektrit. Eriti külmaohus on tsentraalküttel kortermajade soojatorustik – kui elektrit pole, tsirkulatsioonipumbad ei tööta, isegi kui katlamajadest jõuab soe elamu soojasõlme. Muretseda tuleks varugeneraatorid ja ehitada toiteliinid, et tsirkulatsioonipumbad saaks tööle elektri puudumise korral.

Elektrilevi nõukogu esimees mainib meedias, et tarbijatel ei maksa kahelda elektrivarustuse kindluses, sest Eesti elektrivõrk on digiteerituse ja nutikate lahenduste poolest maailmas eeskujuks ja suures kasumis. Huvitav, kui halvas seisukorras elektrivõrgud siis mujal maailmas on?