Kohus karistas endist politsei sisekontrolli juhti šokivangistusega

Kaupo Martihhin Foto: Erakogu

Tartu maakohus mõistis täna endise kõrge politseiametniku Kaupo Martihhini süüdi omastamises, arve võltsimises ja selle kasutamises, kelmuses ja riigisaladuse avalikustamise eest ning määras talle liitkaristuseks neli aastat vangistust, millest tuleb kohe ära kanda neli kuud. Kaassüüdistatavat Kevin Martihhinit kohus üheski süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Tartu maakohus tunnistas liikluskorraldusvahendeid tootva ASi Tartekplus ühe aktsionäri Kaupo Martihhini süüdi ettevõtte vara omastamises ning ühes sama aktsiaseltsi puudutavas valearve esitamises ja selle kasutamises.

Kohus mõistis Kaupo Martihhini süüdi kelmustes, mis puudutasid välislähetuste kulude hüvitamist politsei- ja piirivalveameti eelarvelistest vahenditest, teades, et selliseid kulusid tal ametiisikuna ja füüsilise isikuna ei tekkinud. Samuti mõistis kohus Kaupo Martihhini süüdi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises.

Eesti töötukassat ja Eesti tervisekassat puudutavates süüdistustes mõistis kohus Kaupo Martihhini õigeks. Samuti mõistis kohus Kaupo Martihhini õigeks süüdistustes, mille kohaselt ta edastas teadlikult haldusorganile valeandmeid, ning OÜ Tartek Grupp lähetusega seotud dokumentide võltsimises ja nende kasutamises.

Erinevad otsused

Tartu maakohus mõistis üksikkaristusest raskeima suurendamise teel Kaupo Martihhinile liitkaristuseks neli aastat vangistust, millest tuleb kohe ära kanda neli kuud. Kohe kandmisele kuuluva karistuse hulka loetakse ka Kaupo Martihhini eelvangistuses viibitud aeg ehk ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on kolm kuud ja viis päeva vangistust. Ülejäänud osa vangistusest ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kevin Martihhini mõistis kohus omastamise, arvete võltsimise ja esitamise ning kelmuse süüdistuses õigeks. Ühes omastamise süüdistuses lõpetati kriminaalmenetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Lisaks rahuldas kohus ASi Tartekplus tsiviilhagi osaliselt ja mõistis Kaupo Martihhinilt ASi Tartekplus kasuks välja 28 505,83 eurot. Kaupo Martihhini kasuks mõistis kohus menetluskuludena riigilt välja tasaarvestamise tulemusena 6655,11 eurot. Kevin Martihhini kasuks mõistis kohus riigilt välja menetluskuludena 24 506 eurot.

Riigiprokuratuur süüdistab Kaupo Martihhinit ja Kevin Martihhinit aastatel 2014–2019 toimunud suures mahus omastamises, dokumentide võltsimises ja nende kasutamises ning kelmuses. Lisaks süüdistatakse Kaupo Martihhinit valeandmete esitamises haldusorganile ja ebaseadusliku ligipääsu võimaldamises riigisaladusele.

Süüdistused kelmuses

Süüdistuse kohaselt omastasid süüdistatavad Kaupo Martihhini kaasomandis olevast liikluskorraldusvahendite tootmisega tegelevast aktsiaseltsist erinevatel viisidel üle 300 000 euro. Süüdistuse järgi kasutasid nad äriühingu raha isiklikeks kulutusteks, näiteks puhkusereiside eest tasumiseks ja endale sularaha saamiseks ning omastasid äriühingule kuuluva kinnistu renditulu ja äriühingu nõudeid selle klientide vastu.

Lisaks süüdistatakse Martihhineid dokumentide võltsimises. Dokumente võltsiti süüdistuse kohaselt vara omastamise hõlbustamiseks ja varjamiseks ning ka teistel viisidel kasu saamiseks.

Süüdistuse kohaselt panid nad ühiselt toime kelmuse töötukassa vastu. Kaupo Martihhin veel eraldi tööandja politsei- ja piirivalvemeti, samuti haigekassa suhtes. Etteheited haldusorganile teadvalt valeandmete esitamises ning riigisaladusele ebaseadusliku ligipääsu võimaldamises olid seotud Kaupo Martihhini tööülesannetega politsei- ja piirivalveametis.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Gerd Raudsepa sõnul andis kohus tänase otsusega selge sõnumi, et ettevõtja ei tohi ajada segamini enda ja äriühingu rahakotti ning sellele võib järgneda ka reaalne vangistus. «Kõigile ettevõtjatele peaks olema selge, et äriühingu vara ei ole samastatav selle omaniku varaga, sest ettevõtja peab arvestama ka kaasosanike ja -aktsionäride huvidega,» selgitas ta.

Prokuratuuri jaoks oli oluline, et kohus annaks õigusliku hinnangu, kas Kaupo ja Kevin Martihhini tegevus ettevõtjatena oli seaduslik või panid nad toime kuriteod. Kohtus uuritud tõendite põhjal jõudsid nii prokuratuur kui ka esimese astme kohus seisukohale, et Kaupo Martihhin omastas suures ulatuses äriühingu vara ja kahjustas sellega nii teiste aktsionäride kui ka äriühingu varalist seisu.

«Maakohtu seisukoht oli selge: enamusaktsionäri tegevus oli lubamatu ja ta kahjustas teisi aktsionäre. Sisuliselt tunnistas kohus Kaupo Martihhini süüdi selles, et ta võttis mitmele inimesele kuulunud ettevõtte rahakotist aastate jooksul põhjendamatult palju raha ebaseaduslikult endale,» rääkis Raudsepp.

Ta lisas, et lisaks omastamisele tunnistas kohus politsei sisekontrollibürood juhtinud kõrge ametniku süüdi ka ametiga seotud kuritegudes – kelmuses politsei- ja piirivalveameti suhtes ja riigisaladuse hoidmise nõuete rikkumises. Sellisel positsioonil ametnik, kelle töö oli kontrollida teiste politseinike käitumist, peab olema eeskujuks nii kolleegidele kui ka avalikkusele. «Praegusel juhul kinnitas ka esimese astme kohus, et süüdistatava tegevus nii ettevõtja kui ka politseinikuna ei olnud lihtsalt ebaeetiline, vaid ta pani oma käitumisega toime mitu kuritegu,» märkis prokurör.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.