Maksasiirdamine annab võimaluse lõppstaadiumis haigetele

Eestis ja Baltikumis möödus esimesest maksasiirdamisest 25 aastat, hiljuti tehti kliinikumis 140. maksasiirdamine. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Tartu ülikooli kliinikumis möödus täna Eestis ja Baltikumis esimesest maksasiirdamisest 25 aastat. Nende aastate jooksul on tehtud 140 maksasiirdamist, mis on andnud uue võimaluse 134 patsiendile.

Maksasiirdamine on näidustatud patsientidele, kelle maksahaigus on jõudnud lõppstaadiumisse ning mille puhul enam tablettravi ei ravi, vaid leevendab sümptomeid.

«Maksahaiguse põhjuseid on erinevaid, viimastel aastatel sagedasemad siirdamise näidustused on maksarakk-kasvaja, C-hepatiidist põhjustatud maksatsirroos ning alkohoolne maksatsirroos. Rasket maksahaigust võivad põhjustada ka erinevad ägedad seisundid, nagu ravimmürgistused, ning näiteks A-hepatiidist tulenev kiirelt kulgev äge maksapuudulikkus,» rääkis Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonnajuht ning vanemarst-õppejõud Andrei Uksov.

Elundeid siirdavad Eestis ainult TÜ Kliinikumi kirurgid

Maksasiirdamisi, nagu kõiki teisi elundisiirdamisi, tehakse Eestis ainult Tartu ülikooli kliinikumis. 25 aastat tagasi ehk 1999. aastal dr Toomas Väli juurutatud meetod eeldab väga head meeskondade koostööd ning toimivat haigla- ja logistikasüsteemi nii maja sees kui ka väljas. Kui esimene maksasiirdamine kestis rohkem kui 20 tundi, siis nüüd kulub keskmiselt 6–8 tundi.

«Selle aja sisse mahub nii vana maksa vabastamine kui ka uue maksa siirdamine. Mida kiiremini doonororgan vereringesse saab, seda paremat ravitulemust võime oodata,» kirjeldas dr Uksov. Ta lisas, et patsiendi jaoks on tegemist väga suure operatsiooniga. «Aga ka kirurgide jaoks just operatsiooni ulatuse tõttu. Teadmine, et saame aidata patsienti olukorras, kus muu enam ei aita, teeb siirdamisest tõsise väljakutse.»

Uksov märkis, et operatsiooni juhtimine ja patsiendi operatsioonijärgne jälgimine ei oleks võimalik ilma meeskonnatööta. Kirurgid, anestesioloogid, operatsiooniõed, anestesistid, intensiivravi personal, füsioterapeudid – see on mitme üksuse koostöö.

«Pärast siirdamist järgneb intensiivravi periood ning tavapärase kulu korral liigub patsient edasi kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonda. Kuna paljudel patsientidel tekib hormoonsõltuv diabeet, siis on kaasatud raviprotsessi ka endokrinoloog ning diabeediõde. Kui siirdamisejärgne periood kulgeb ootuspäraselt, kestab haiglaravi keskmiselt 4–5 nädalat ning selle aja jooksul tegeleb patsiendiga kokku mitukümmend inimest,» kirjeldas dr Uksov.

Koordinatsioon on ülioluline

Üldine tava on, et siirdamiskeskuse kirurgid sõidavad ise ka doonormaksale järele. «Kui saame info, et patsiendi jaoks on potentsiaalne doonor olemas, kutsutakse maksasiirdamise ootelehel olev patsient haiglasse ning samal ajal oleme mina või dr Andres Tein juba teel doonoroperatsioonile. Samal ajal, kui käib doonoroperatsioon, valmistatakse retsipienti juba ette ja algab retsipiendi lõikus. Kõik peab toimuma koordineeritult. Kuna Tartu ülikooli kliinikum on ka Scandiatransplanti liige, on meie patsientide võimalused senisest palju laiemad ning pole harvad juhud, kui doonormaks tuleb mõnest Skandinaavia riigist,» tutvustas dr Uksov töökorraldust.

Enamikul siiratud patsientidel läheb pärast operatsiooni hästi ning neil on võimalik elada täisväärtuslikku elu, muu hulgas tervisporti teha või reisida. «Patsiendid saavad aru, et neile on antud uus võimalus, mistõttu ollakse nõus loobuma ebatervislikest eluviisidest. Siirdamisjärgne elulemus aasta pärast on 80 protsenti, viie aasta pärast 73 protsenti – igati vastavuses rahvusvahelise kvaliteedinäitajaga. Pärast siirdamist on elu lõpuni oluline immunosupressioonravi. Seejuures tuleb patsientidel käia regulaarselt järelkontrollis maksasiirdajate vastuvõtul,» lausus dr Uksov.

Kontrollis vaadatakse üle patsiendi vereanalüüsid, kus hinnatakse maksa- ja neerunäitajaid, immunosupressiooni nivood veres. Lisaks tehakse kõhuõõne ultraheliuuring, kus hinnatakse verevoolusid maksas ning sapiteede mõõtmeid. Neile patsientidele, kellel on uus maks siiratud maksarakkvähi tõttu, tehakse ka kompuutertomograafia uuring, et välistada kasvaja taasteke.

Elundidoonorlus – hindamatu heategu

Selleks, et maksasiirdamine võimalikuks saaks, on põhiroll elundidoonorlusel.

Dr. Uksovi sõnul on elundite ja kudede loovutamisega nõustumine hindamatu heategu, mis võib olla ainus võimalus päästa mõne teise inimese elu.

Tõenäosus, et inimene sureb ajusurma ja satub elundidoonoriks, on märksa väiksem kui see, et ta võib ise vajada koe- või elundisiirdamist. «On ülioluline, et Eestis oleks piisavalt inimesi, kes nõustuvad pärast oma surma olema elundidoonorid,» rõhutas Tartu ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall.

Dr Uksov usub, et tulevikus kasvab siirdamiste arv veelgi, tulenevalt elanikkonna teadlikkusest ja Scandiatransplanti liikmelisusest. «Dr Väli elutöö on tehtud ja maksasiirdamine Eestis juurutatud. See on väga suur väärtus, kuna võimaldab paranemist nii lõppstaadiumis maksahaiguse kui ka kasvajahaigusega patsientidele. Meie rolliks on dr Väli elutööd hoida ja edasi arendada – tagada nii siirdamismeeskondade kui ka järelkasvu olemasolu. Noortel kolleegidel peab olema missioonitunne, kõrge stressitaluvuse tase ning sügav erihuvi maksasiirdamise vastu, samuti valmidus täiendada oskusi ja teadmisi teistes maailma siirdamiskeskustes,» sõnas lõpetuseks dr Uksov.

Maksasiirdaja dr Toomas Väli. Foto: Margus Ansu

Aastate jooksul on tehtud 140 maksasiirdamist

Esimene maksasiirdamine Eesti ja Baltikumis tehti 3. jaanuaril 1999. aastal Tartu ülikooli kliinikumis dr Toomas Väli juhtimisel.

25 aasta jooksul on tehtud maksasiirdamisi 134 patsiendile.

2023. aastal teostati Tartu ülikooli kliinikumis 17 maksasiirdamist.

2024. aasta alguse seisuga on maksasiirdamise ootelehel üheksa patsienti, lisaks üks patsient ootab nii maksa- kui ka neerusiirdamist. Ooteaeg sõltub patsiendi veregrupist ning ka diagnoosist tulenevast aegkriitilisusest.

Tartu ülikooli kliinikum on Scandiatransplanti liige. Scandiatransplant on Eesti, Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Taani elundisiirdamiskeskusi liitev organisatsioon, mille peamine ülesanne on korraldada doonorelundite jaotamist, sh riikidevahelist elundivahetust, tagada doonorelundite jälgitavus doonorist retsipiendini ja vastupidi ning hallata doonorluse ning siirdamisega seotud andmekogusid (doonorid, ootelehed, siirdamised, elusdoonorite ja siiratute järelkontroll).

Kliinikum teeb koostööd ka Helsingi ülikooli haigla siirdamiskeskusega, kus vajadusel tehakse siirdamisi Eesti väikelastele.

Kliinikumis teostavad maksasiirdamisi dr Andrei Uksov ja dr Andres Tein, kes alustasid maksasiirdamisele spetsialiseerumist ligi 20 aastat tagasi.

Allikas: Tartu ülikooli kliinikum