Tartu ülikooli kliinikumi kirurgid Jaak Lehtsaar ja Taavi Põdramägi said patsientidelt koormakõrguse tänu
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
30. detsember 2023, 12:35
:format(webp)/nginx/o/2023/12/30/15807557t1h0902.png)
Heal sõnal on kaal. Hea sõna võib olla palsam patsiendi kannatustele, aga ka tunnustus arstide ja õdede tööle ning energiaallikas, mida ükski arst ega õde küll tingimata ei oota, kuid ometi kõrgelt hindab.
2023. aastal tänasid Tartu ülikooli kliinikumi patsiendid kõige enam arste Jaak Lehtsaart ja Taavi Põdramäge.
Jaak Lehtsaar töötab kirurgiakliiniku kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakonnas ning on pälvinud patsientide tunnustuse ka eelmisel aastal.
Teine paljude patsientide tänu pälvinud arst on Taavi Põdramägi, kes töötab samuti kirurgiakliiniku kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakonnas. Doktor Põdramäge tänasid patsiendid enim ka 2021. aastal.
/nginx/o/2023/12/30/15807559t1h54a6.png)
Kuidas kõlab tänamine?
«Tänan osakonna hooldajaid ja õdesid sõbralikkuse ja abivalmiduse ning füsioterapeuti positiivsuse süstimise eest,» öeldakse ühes kirjas. «Raviarsti Jaak Lehtsaart tänan julgustamise, kannatlikkuse ja kuldsete käte eest. Kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakond võib tunduda nime järgi trööstitu paik, aga seal olles saavad patsiendid tunda hoitust ja hoolimist, mis tekitab neis turvatunnet.»
Kirurg Jaak Lehtsaart hinnatakse väga ka kui head suhtlejat – see kuulub kahtlemata ühe hea arsti omaduste hulka.
«Mind opereeris kirurg Jaak Lehtsaar. Tänan teda inimlikkuse ja professionaalse töö eest,» öeldakse järgmises tänuavalduses. «Ta on väga meeldiv suhtleja. Ka ülejäänud personal, õed ja teised töötajad olid väga toetavad ja rahustavad. Ravile eelnenud hirm oli mul suur, aga tänu personalile ja nende hoolele muutus see väiksemaks. Olen olnud hoitud ja märgatud. Suur-suur aitäh teile!»
«See aitab justkui kulutatud energial taastuda,» sõnas patsienide tänu kohta kirurg Jaak Lehtsaar.
Doktor Jaak Lehtsaare sõnul on igasugune positiivne tagasiside meditsiinisüsteemile väga tähtis. «Alates patsientide ja meedikute arvamusest ühiskonna arvamuseni välja. Loeme ajakirjandusest või sotsiaalmeediast sageli ebaõnnestumistest, ravivigadest või tüsistustest meditsiinis. Negatiivne ületab uudiskünnise läve kergelt, positiivne vaevaliselt ja harva,» rääkis ta. «Hea näide on möödunud koroonapandeemia ning vaktsineerimise poolt- ja vastuargumendid. Vaktsineerimisega kaasnenud ühe tüsistuse kajastamine kogus rohkem kirge ja arutelusid kui potentsiaalselt 10 000 haigusest päästetud elu.»
Jaak Lehtsaare sõnul on tööst saadud rahulolutunne talle isiklikult oluline. «See aitab kulutatud energial taastuda,» ütles ta.
Doktor Lehtsaar on nõus, et patsiendile on lisaks tulemuslikule ravile väga oluline hea kontakt haigla personaliga. «Olen üle 30 aasta tegelenud onkoloogiliste patsientidega, kus suhtlus pahaloomulise haiguse diagnoosiga patsiendiga ongi erinev ilmselt mõne muu eriala healoomulise probleemi selgitamisest,» kirjeldas ta. «Vestluses onkoloogilise patsiendiga peab andma inimesele aimu selle haiguse ohtlikkusest, samas ülevaate ravist ja võimalustest terveks saada. Sealjuures tuleb olla aus ja uskuda ise oma töösse.»
Arst annab tahte võidelda
Doktor Lehtsaarele meeldib muuta inimese negatiivne kartus positiivseks ootuseks ja tahteks oma elu eest võidelda. Rahva seas on liikvel palju vähiga seotud müüte, mida arst peab suutma murda oma kogemuse, kannatliku selgitamise ja teaduse abiga.
«Ma ei ole tänavu ju midagi erilist teinud ega end korralikumalt üleval pidanud,» sõnas kirurg Jaak Lehtsaar.
«Suhtlemine on oskus, mida õpitakse terve elu,» kommenteeris doktor Lehtsaar veel. «Olen aastakümneid tegelenud onkoloogiliste patsientidega ja ilmselt olen õppinud teatud teemadel selgitusi jagama ning patsientide usku paranemise võimalustesse veidi tõstma.»
Dr Jaak Lehtsaare pani siiski üllatama, et patsiendid märkasid ja hindasid teda teist aastat järjest.
«See korduv tunnustus oli mulle tõesti üllatus,» sõnas ta. «Ma ei ole tänavu ju midagi erilist teinud ega end korralikumalt üleval pidanud. Kliinikumis on kindlasti tähtsamaid, targemaid, suurema töökoormuse ja vastutusega töötajaid, kui mina seda olen.»
Arst vajab unerahu
Ta lisas, et talle meeldib töötada oma meeskonnaga, mis koosneb alates radioloogidest, onkoloogidest, patoloogidest, mammoloogidest-rinnakirurgidest, operatsiooni- ja osakonnaõdedest kuni anesteesia pooleni välja. Ka arsti enda kogemused muutuvad ajaga tugevamaks ja oskused paremaks.
«Ma tõesti soovin ja annan endast kõik, et mu patsientidel kulgeks raviperiood maksimaalselt ladusalt,» ütles ta veel. «Ei ole harv olukord, kus pean vajalikuks operatsioonilt ära oodata osakonda naasev päeva viimane patsient. Teatud lõikuste puhul võib selleks ajaks spetsiifilisi probleeme tekkida. Tean, et see läheb vahel üle ametliku tööaja, aga mulle on unerahu huvides vajalik teadmine, et opereerituga on kõik korras.»
Teine enim patsientide tänu pälvinud arst 2023. aastal on Taavi Põdramägi, kes töötab doktor Lehtsaarega samas osakonnas. Mida on patsiendid öelnud tema kohta?
«Tahaksin avaldada oma siirast tänu kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakonna arstidele ja personalile,» kirjutab neist üks. «Doktor Taavi Põdramägi tegi mulle keerulise operatsiooni söögitoru pahaloomulise kasvaja tõttu. Pärast operatsiooni hoolitsesid kõik töötajad minu eest nagu väikse lapse eest. Tänan kõiki väga!»
«Soovin avaldada tänu dr Taavi Põdramäele hooliva suhtlemise, sõbralikkuse ja professionaalsuse eest!» on kirjas järmises tänus. «Samuti tänan osakonna töötajaid operatsioonijärgsel perioodil minu eest hoolitsemisel. Tänan õde Merike Visnapuud ja hooldaja Marianne Mõistust. Edu ja jõudu teie raskes, kuid tänuväärses töös!»
Kirurg Taavi Põdramägi ütles, et tema märkamine on siiski vaid jäämäe veepealse osa märkamine.
Doktor Taavi Põdramägigi hindab head tagasisidet kõrgelt.
Pahaloomulise kasvaja korral on tänapäeval võimalused terveneda head, aga rõhutada tuleb sedagi, et patsiendid ise saavad ravi ja jälgimise ajal enda heaks väga palju ära teha. Taavi Põdramägi lisas, et tema märkamine on siiski vaid jäämäe veepealse osa märkamine.
Kus asub kaalukam osa?
«Tänapäevast vähiravi ei ole võimalik teha arstil üksinda,» ütles ta. «See, et mina kirurgilise onkoloogina saaksin tööd hästi teha, on võimalik ainult tänu väga tugevale meeskonnale. Põhiline osa meie meeskonnast on vee piirist allpool, ei paista välja, aga ma tean, et see on olemas.»
Doktor Põdramägi peab silmas kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia õdesid, põetajaid, füsioterapeute, kes kannavad põhilist koormat, et patsient paraneks ja saaks koju võimalikult heas seisundis ning jääks saadud kogemusega rahule.
«Viimase paari aastaga on lisandunud meeskonda palju onkoloogia ja kirurgia huviga noori õdesid, kes on jäänud meie osakonda tööle vaatamata sellele, et paljud siinsed patsiendid on vanad, lisaks pahaloomulisele kasvajale ka kaasuvate haigustega. Ning et operatsioonijärgne paranemine võtab aega, et esineb tüsistusi. Patsientide tagasisides on alati mainitud ka meie tublisid õdesid ja põetajaid, keda tänan nüüd mina.»
Doktor Põdramägi osutab veel sellele, et viimastel aastatel on kirurgilises onkoloogias tehtud uuendusi, mistõttu on operatsioonid läinud keerulisemaks, kestavad kauem ning nõuavad niisuguseid instrumente ja vahendeid, millest vanasti keegi kuulnudki ei olnud. See on juba pigem reegel kui erand, et onkoloogilised operatsioonid tavalise tööpäeva sisse ei mahu. Aga sõltumata kellaajast töötavad nurisemata kõik, kirurgi ei jäeta kunagi üksinda ning alati leitakse teenistustest juurde kõik vahendeid, mida iganes vaja.
Niisiis ei hoia doktor Taavi Põdramägigi tänusõnu kokku. «Tänan kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakonna kolleege, kes on olnud alati väga toetavad, lasknud mul areneda, paljude uuendustega kaasa tulnud, pole mind kordagi hätta jätnud,» ütles ta.