Jaan Einasto võttis sõjapakku minnes kaasa tähetorni kalendrite numbrid

Tähetorni kalendri esitlusel jõulukuuse juures Tartu observatooriumis Tõraveres oli teiste hulgas Jaan Einasto. Foto: Margus Ansu

Sügisel 100 aastat tagasi ilmus esimene tähetorni kalender, milles leidus Eesti kohta päikese ja kuu tõusu ja loojangu aegu 1924. aasta igaks päevaks. Nõnda on see olnud tänini, erandiks siiski üks Stalini aja aasta, sest siis ei saanud kalender ilmuda. Astronoom Jaan Einasto mäletab nii erandlikku ilmumata jäämist kui ka koledat suve 1944, kui ta oli sõjapaos, kaasas kõik seni ilmunud tähetorni kalendrid.

Tartu observatooriumis Tõraveres tuli esitlusele äsja trükivalgust näinud pidulik juubeliväljaanne, mille esikaanele on kirjutatud C aastakäik (100. aastakäik). Tabelitele lisaks on samade kaante vahel kalendrilisa. Selles on artiklid, mille autorid on vahendanud huvilistele teadlaste tegevust, kuid on muudki asjalikku lugemist.

Nii nagu mitmetesse eelmistesse kalendritesse, on ka nüüdsesse oma panuse andnud akadeemik Jaan Einasto. Seekordses kalendrilisas on aga ka artikkel Peeter Tenjeselt, kes annab ülevaate teeneka astronoomi elust ja tegevusest, pidades silmas tema lähenevat 95. sünnipäeva.