Stepan Karja: külmetusest aina kõhklevas kõneviisis

Stepan Karja Foto: Sille Annuk

Aastakümneid järjepanu leian sügistalvise perioodi algul ajakirjandusest sedastuse: madal välistemperatuur ei tee haigeks lapsi ega täiskasvanuid. Ülemiste hingamisteede kerge häire, nii-öelda külmetushaigus, on iseparanev tõbi. Sügistalvist nohu, köha või kurguvalu nimetatakse rahvasuus külmetuseks, kuid haigusnähte ei põhjusta külmetamine, vaid mitmesugused viirused. Viirused levivad meie keskkonnas aasta ringi, kuid enamasti suureneb haigestumine sügisel ning haiguste kõrgperiood on talvekuudel. Nii on aastast aastasse, ajalehtedes ja ajakirjades.

Lugedes arstide kirjutistest vanaemade tarkusele tuginevaid rahustavaid lauseid, olen aastaid oodanud selgitust, kas välise õhutemperatuuri languse ja mõningate hingamisteede tõbede samaaegne sagenemine on juhuslik kokkulangevus või et teadlastel ei ole veel õnnestunud nende nähtuste seost kindlaks teha.

Viimastel aastakümnetel, juba vaba ajakirjanduse tingimustes aga olen tabanud ennast mõttelt, kas ei ole meedikutel liiga tugevalt kinnistunud mälus mingi aastakümnetetagune ametkondlik soovitus või peaaegu käsk: arvestades veel esinevaid ajutisi raskusi laiatarbekaupade, sealhulgas puuvill- ja täisvilltoodete tootmisel, mitte seostada organismi immuunsüsteemi nõrgenemist külmetamisega.