Tartu kultuuritöötajate palk tõuseb riikliku tasemeni

Kollektiivlepingu allkirjastasid reede hommikul Raekoja platsil (paremalt) Tartu linna esindajana abilinnapea Lemmit Kaplinski ja töötajate poolt linnaraamatukogu töötajate usaldusisik Annika Hramov, mänguasjamuuseumi töötajate usaldusisik Liis Järv, linnaraamatukogu ametiühingu juhatuse esimees Ädu Neemre ja linnamuuseumi töötajate usaldusisik Ants Siim.  Foto: Sille Annuk

Täna hommikul sõlmisid Tartu linn ja kultuuritöötajate ametiühing kollektiivlepingu, mille järgi tõusevad Tartu linna kultuuritöötajate palgad 2024. aastal riigi palgal olevate kultuuritöötajate palkadega samale tasemele. Kõrgharidust nõudval ametikohal töötavad kultuuritöötajad hakkavad saama palka vähemalt 1600 eurot.

Kultuurivaldkonna abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul alustati Tartu linnaraamatukogu, mänguasjamuuseumi ja linnamuuseumi töötajaid esindava ametiühinguga läbirääkimisi 2022. aastal, kuid siis kokkulepet kollektiivlepingu allkirjastamiseks ei saavutatud. «Linnavalitsus jätkas läbirääkimisi selle nimel, et jõuda riikliku kultuuritöötaja palgataseme miinimumini. Võib öelda, et oleme liikunud järk-järgult õiges suunas. Kui 2023. aastaks kehtestati palga miinimummääraks 1400 eurot, mis tegi palgatõusuks 16,4 protsenti, siis riiklikule tasemele jõudmiseks on 2024. aastaks kavandatud tõus 14 protsenti. On sümboolne, et jõuame riiklikule tasemele just kultuuripealinna aastal,» ütles Kaplinski.

Kultuuritöötajate nimel sõna võtnud linnaraamatukogu ametiühingu juhatuse esimees Ädu Neemre lisas, et läbirääkimiste tulemusega ollakse rahul, kuid võitlust õiglaste palkade nimel jagub kindlasti veel. «See konkreetne leping on hea alus, et tuleval aastal taas kokku tulla ning tingimuste üle linnaga arutada,» kõneles ta.

Vähemalt 1600 euro suurust brutopalka hakkavad saama kõrgharidust nõudval ametikohal töötavad kultuuritöötajad. Ülejäänud kollektiivile eraldab linn palgaraha viie protsendi ulatuses palgafondist ja selle kasutamine on asutuse juhi otsustada.

Kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakovi sõnul on tegemist kauaoodatud tunnustusega kultuuritöötajatele. «Tartu on kultuurilinn, nii rikkaliku valikuga kultuurielu muuseumide, sündmuste, näituste ja festivalide poolest naljalt mujalt ei leia. Seega tuleb meil oma kultuuritöötajaid hoida. Soovin tunnustada ka ametiühingu esindajaid, kellega pidasime pikki ja konstruktiivseid läbirääkimisi ning jõudsime olulise tulemuseni,» ütles ta.

Lisaks palga muutmisele on sõlmitavas kollektiivlepingus teisigi olulisi muudatusi. Näiteks kehtib edaspidi nimetatud kultuuriasutustes töötavatele inimestele 35 kalendripäeva puhkust.

Palgad tõusevad 2024. aastast ka munitsipaalhuvikoolides – I muusikakoolis, II muusikakoolis ja lastekunstikoolis –, kus magistrikraadiga õpetajate palgad tõusevad samale tasemele munitsipaalkooli õpetajate palkadega ehk riikliku miinimumi, 1803 euroni. Magistrikraadita huvikooliõpetajal palk on 90 protsenti riiklikult kehtestatud õpetaja miinimumpalgast. «Näeme huvikoole olulise osana  Tartu haridusvõrgust,» selgitas abilinnapea Kaplinski. «Soovime tasustada kvalifikatsiooniga õpetajaid võrdselt sõltumata sellest, kas nad töötavad lasteaias, üldharidus- või huvikoolis.»

Muudatus puudutab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutusi: Tartu mänguasjamuuseumi, Tartu linnaraamatukogu, Tartu linnamuuseumi, Tiigi seltsimaja ja Tartu noorsootöö keskust.