Omicumi aatriumi seintele üles seatud abstraktsed maalid kannavad pealkirja «Värvivarjundid», autoreiks Lemme Haldre ja Sirje Piir. Mitte ainult näituseruum ei ole aga see, mis neid kaht kunstnikku ühendab.
Kunstnikud Lemme Haldre ja Sirje Piir sättisid maale varjundite kaupa seintele
Lemme Haldre ja Sirje Piir on lapsepõlveaegsed tuttavad Eesti õpilasmaleva päevilt. Täiskasvanuna õpivad nad teineteist nüüd uuesti tundma, käies mõlemad kätt soojana hoidmas Konrad Mägi ateljee maalistuudios.
«Seal me ükskord uuesti kohtusimegi,» meenutab Lemme Haldre. «Sirje tundis mu esimesena ära, ütles tere, ja küsis, kas ma teda mäletan ...»
Ei ole üldse oluline, kas vaataja tabab ära, mida kunstnik maalides on silmas pidanud. Igaüks võib näha ja näebki abstraktses teoses oma mõtteid, probleeme ja tähendusi.
Kahe kunstniku tööd on Omicumi seintele üles seatud segiläbi, nii paaride kui ka kolmikutena, pidades silmas värve ja meeleolusid, et vaatajal oleks nende keskel nii pinget kui ka rahunemisruumi.
Sirje Piir leiab ideid mitmelt poolt. Vaatab looduse mustreid ja värve või hoopis linnamaastikke. Silmitseb tähelepanelikult kas Karlova katuseid või reisil märgatud eksootilise puu koort ja saadud emotsioonidest sünnivad teosed.
Sirje Piiri meelest ei ole üldse oluline, kas vaataja tabab ära, mida kunstnik maalides on silmas pidanud. Igaüks võib näha ja näebki abstraktses teoses oma mõtteid, probleeme ja tähendusi.
Aga ka ühiskonna pinged kõnetavad kunstnikke. Ukraina sõjale mõeldes on Sirje Piir asetanud lõuendile otsekui aknaklaasi ning maalinud selle kõrvale ja taha igavikulist teed, et kui habras on elu.
Sirje Piir on töötanud kunstnik-kujundajana ja arvutigraafikuna üle 30 aasta. Omandanud ka 3D visualiseerija ja modelleerija eriala. Lisaks põhitööle on ta maalinud ja joonistanud, esinenud näitustel 1990. aastast alates. Konrad Mägi ateljees on Sirje Piir maalimas käinud 2014. aastast, õppinud palju Heldur Viirese juures.
Lemme Haldre on lastearst, pereterapeut ja psühholoog. Kunstniku kutsumusest ei ole ta samuti pääsenud ja temagi on suure osa oma kunstiharidusest saanud Konrad Mägi ateljee maalistuudios Heldur Viirese käe all.
Abstraktsete piltide loojailt võiks ju küsida, kas nad ka päriselt joonistada või otse natuurist maalida oskavad.
Lemme Haldre vastab, et joonistamisoskus, krokiid ja portreed ning looduses maalimine on kõige alus. Nii treenib kunstnik end vorme ja värve nägema, ilma nende oskusteta ei sünni midagi.
Viimasel ajal näib Lemme Haldrele, et ta on aina rohkem ja rohkem kunsti poole kaldu, psühhoterapeut on ta ju kõigepealt. Aga psühholoogiastki leiab lõppematut ainest maalimiseks.
Ühe maali ees seistes hakkab Lemme Haldre rääkima hoopis muust. Et kuidas ta elas kaasa tudengisatelliidi ESTCube-2 saatusele. Teise töö ees ütleb, et see oli ta unenägu, pildil linnud, allkirjaks «Linnu uni». Ning kolmanda ees tuleb juttu pattudest. Et milliseid tegusid inimesed üldse pattudeks peavad ja miks on mõni patt magus. Seinal on pilt «Roosa patt».
«Kunstil on minu elus tõesti väga eriline roll,» sõnab Lemme Haldre lõpuks. «Varju ja valguse vahekordi uurides avastad ju ammendamatuid kooslusi. See on mäng, millest kunagi ei tüdine.»
Omicumi näituste organiseerija bioloog Sulev Kuuse sõnul jäävad pildid seintele 21. jaanarini. Näitust saab näha tööajal, esmaspäevast reedeni majas, mis asub aadressil Riia 23b.
Aatriumis käib aga taas ka Ukrainasse varjevõrkude sõlmimise töö, kuna julm sõda kestab ja talv on tubasteks töödeks õige aeg.