Tartu Postimees on viimastel päevadel maavanemale lausa kaks kinnast heitnud. Tunnen, et pean vastama.
Vastukaja: maavanem vastab
Esiteks ettepanek, et riigiasutused võiksid Tartu tammikusse puid istutada. Seda mõtet on veidi arutatud ja see on kõrvale jäetud.
Kinnitan, et maavanema tööaega kulus kokku maksimaalselt viis minutit ehk kindlasti kordades vähem kui Tartu Postimees selle teema käsitlusele pühendas. Puid loodavad riigiametnikud istutada hoopis vabatahtlikena RMK kevadistel metsaistutustalgutel.
Teiseks – sõiduplaanid bussipeatustes. See on juba oluline teema. Tänan Vilja Kohlerit asja (taas) ülesvõtmise eest. Tartumaa Omavalitsuste Liit plaanis juba tosin aastat tagasi projekti kõigi maakonna bussipeatuste uuendamiseks ja infotorude ülespanemiseks. Siis plaaniti kuludeks paar-kolm miljonit krooni. Kahjuks seda summat kokku ei saadud ning asi jäi soiku.
Tasapisi tuli peale e- ja m-ajastu ning tundus, et vajalik info saadakse kätte interneti või mobiili abil, nii et ühistranspordile mõeldud raha pole otstarbekas kulutada sageli muutuvate sõiduplaanide pidevaks uuendamiseks.
Oleme maavalitsuses veidi rehkendanud. Tartumaal on umbes 1200 bussipeatuse posti ja paigaldamist vajavat sõiduplaani. Üks plastist infotoru maksab umbes 40 eurot. Ühekordne kulu seega 48 000 eurot. Lisandub kulu sõiduplaanide infosüsteemist välja otsimisele, küljendamisele ja väljatrükile ning nende ülespanemisele.
Ka see pole ühekordne üritus – erinevate vedajate sõiduplaanid võivad muutuda paar korda kuus ning üks muutus võib puudutada paarikümmet peatust. Lisaks kipuvad välja trükitud infolehed rändama minema. Kui maavalitsuse töötajad kord katseks Luunja peatusse sõiduplaani üles panid, ei püsinud see seal päevagi.
Naabermaakondade kogemus ütleb, et ka kalleid plasttorusid lõhutakse ja need vajavad asendamist.
Oleme tõepoolest uurinud ka teiste maakondade lahendusi. Pärnumaal on bussiinfo ülespanemise kohustus pandud hankelepinguga vedajafirmale. See puudutab aga ainult tema enda liine, nii et infotahvlitel on küll väljas maakonnaliinide graafik, kuid puudub kaugliinide oma. Ei tundu parim lahendus.
Jõgevamaal rahastavad bussiinfosüsteemi kohalikud omavalitsused maakondliku ühistranspordikeskuse kaudu ning Põlvamaal on tööl eraldi ametnik, kes jälgib liinimuutusi ja trükib välja graafikud, mille ülespanemise korraldavad kohalikud omavalitsused. Samas on mõlemal naabril peatusi poole vähem kui Tartumaal.
Rahaallikas, mille arvel saaks bussipeatustesse sõiduplaane paigaldada, on ühistranspordi toetus, mida riik jagab maavalitsuste kaudu. Enamik sellest kulub maakonnaliine teenindavale bussifirmale dotatsiooni maksmiseks. Tänavuse aasta esimesel poolel on see toetus Tartumaal 0,536 eurot liinikilomeetri kohta.
Sõiduplaanide paigaldamine ja pidev ajakohasena hoidmine võib maksta projekti esimesel aastal üle 50 000 euro, see aga tähendaks, et liinivõrku tuleks tõmmata koomale rohkem kui 100 000 kilomeetri ulatuses.
Senine tagasiside näitab, et liinide, veomahtude ja peatuste säilimine (ka väheste sõitjatega lõikudel) on sõitjatele ülekaalukalt olulisem kui info kättesaadavus, kuid maavalitsus on valmis arutama kõiki ettepanekuid ning vajaduse korral sõiduplaaniprojekti 2013. aasta eelarve taotlusse sisse kirjutama.
Teine, veidi kaugem võimalus: 2014. aastaga lõpeb praegu kehtiv veoleping Tarbusega ning põhimõtteliselt saab sõiduplaanide ülespanemise kohustuse vedaja jaoks sisse kirjutada uue hanke tingimustesse. Samas on ka see lisakulu, mis tähendab survet liinivõrgu hõrendamiseks ja peatuste vähendamiseks.
Kolmandaks võimalikuks sõiduplaanide rahastajaks on kohalikud omavalitsused, kes on ju kohaliku elu esmased korraldajad. Teeme Tartumaa Omavalitsuste Liidule ettepaneku võtta bussiinfo teema lähiajal päevakorda.
Maanteeametil on euroraha toel valminud üleriigiline ühistranspordi infosüsteem peatus.ee.
Kuni postide küljes graafikuid pole, saab vajaliku info sealt; abiks saavad olla avalikud internetipunktid, raamatukogud ja kohalikud omavalitsused.
Loodan, et kellelgi ei jää vajalik sõit tegemata.