Tartu tänavate lappimiseks on viimase kahe kuuga kulunud 15 tonni külmasfalti, kuid augukevade lõpetab alles tehaste tööle hakkamise järel kuumasfaldiga parandamine.
Parandatud augu kõrvale tekib uus
Põlva Teed on tänavu kevadel parandanud Tartu tänavatel juba sadu auke, kuid firma objektijuht Hardi Kuimets ennustab, et neid sigineb juurde sel määral, et viimasel kahel kuul kulunud 15 tonnile külmasfaldile lisaks kulub veel umbes viis tonni, enne kui asfalditehasest kuumasfalti saab.
Eilne tiir linna peal kinnitas, et auke jagub nii sõidu- kui kõnniteedele kõikjal ja on mitmeid selliseid tänavaid, kus teekate on juba nii hullus seisus, et raske on valida, mida paigata.
Kuimets loetles, et Sõpruse ja Kaunase puiestee, samuti Jaama, Vaksali ja Tähtvere tänav ning mõnedki Ihaste tänavad on tervenisti päris läbi. Augulappimise asemel vajaksid need uut asfalti kogu ulatuses.
Tiheda liiklusega tänavatel käib juba mitmes paikamisring, ent parandatud kohtade kõrvale tekivad uued augud. Sellest hoolimata oli Kuimets optimistlik ja ütles, et kõige hullem pole käes ja kui ilm läheb plussi, ei tohiks auke ka väga palju juurde tulla. «Eks probleemsemates kohtades ikka tuleb,» lisas ta.
Nagu igal aastal
«On nagu igal aastal, lapitakse, probleeme pole,» ütles Tartu teedeteenistuse peaspetsialist Siim Mitt. «Eks alati saaks paremini, aga talvisel meetodil tehakse korda üksnes teravamaid löökauke.»
Mitt rääkis, et mõrade, pragude, vajumiste ja tänavaprofiiliparandustega kevadel enne kuumasfaldi tootmise algust tegelda ei saagi. Augulappimine külma asfaldiga käib suurema remondi ootel.
Kuimets ütles, et külmseguga parandamisega ei ole mõtet ka üle pingutada, sest see ei ole eriti vastupidav ja mõistlikum on suuremad parandused jätta kuumseguga tegemiseks. Tema senise teadmise järgi on oodata kuumasfaldi tootmise alustamist 16. aprillil algaval nädalal, kuid see sõltub ka ilmast. Ööpäevane temperatuur peaks tema sõnul ületama viis soojakraadi.
Nii ei tegelda praegu eriti ka ära vajunud tänavakaevudega, sest nendegi kestva tulemusega õigeks ajamine eeldaks kuumasfalti. Niisamuti ootavad kõiksugu kerked ning muhud, näiteks bussipeatustes.
Aga mis mõtet on siis lasta praegu inimestel ära vajunud tänavatest või kaevukaantest teatada? «Selleks, et trassivaldajatele info edasi anda. Nad teevad ka oma tööplaane,» vastas Mitt.
Kõnniteed ootavad
Auklikuks pole muutunud üksnes sõiduteed, vaid ka ratta- ja kõnniteed. Nende parandamisega, nagu Hardi Kuimets nentis, praegu tegelda ei jõua.
Mitt möönis, et hädalisi kõnniteelõike on tõesti mitmeid, kuid viimaste aastate rahapõud sunnib valima, mida saab teha.
«Kindlasti võiks parem olla, aga selleks peaks raha andma,» ütles Siim Mitt. «Selle aasta eelarvest on kõnniteede tarbeks 30 000 eurot, selle eest midagi saab teha. Näiteks Maarja kooli ees või Aleksandri 1 ees.»
Kuimets ütles, et Põlva Teedel on praegu Tartu tänavate lappimisega ametis kaks brigaadi. Üks on väljas kaheksa tundi päevas ja teine käib väljakutsete peale, kui on tõsine oht.
Hardi Kuimets lisas, et praegu tuleb teateid viie-kuue parandamist vajava augu kohta päevas, mõnel päeval ka üle kümne.