:format(webp)/nginx/o/2023/12/17/15786296t1h9159.jpg)
Selle talve esimeste nädalate lumeuputus ajas Tartus liikujate närvid nii pingule, et küsimust võtsid arutada lausa volikogu kaks komisjoni, millest üks soovitas lund linnast rohkem välja vedada ja teine vähem. Üsna üksmeelne tõdemus on, et kõige kehvem on rattateede olukord, kuid probleeme on ka bussipeatustes.
«Eriti nõme on bussipeatustes, kui on jääkamakad tekkinud ning bussist välja astudes satud jäähunniku otsa ja käid siruli,» ütles volikogu keskkonnakomisjoni juht Mart Hiob (SDE esindaja). «Rattaga sõidan mina iga päev ja vean lapsi. Talvel on vaja põhimõtteliselt teistmoodi liigelda kui suvel. Autojuhina pead teistmoodi liiklema ja rattajuhina samamoodi, ei saa loota, et sul on suvetingimused. Aga teisest küljest ei peaks talvel rattaga sõitmine olema kangelastegu või naerualuseks saamise põhjus.»
Hiob leidis, et väiksematel tänavatel, kus lumelopas ei saa sõita kõnniteel või rattarajal, peakski sõitma sõiduteel. Iseäranis käib see tänavate kohta, kus piirkiiruseks on 30 km/h või isegi 20 km/h. Puiestee tänav on aga tema meelest selline, kus rattaga sõiduteel turvaline ei ole, sest seal on nii palju autosid ja raskeliiklust.
/nginx/o/2023/12/17/15786299t1h0518.jpg)
«Ka Riia tänavas ei saanud kõnniteel sõita, sõitsin sõiduteel, enamik autosid reastus teisele rajale ümber, aga mõni möödus lähedalt, mis on ebameeldiv,» ütles Hiob. «Kriitilised kohad on rattarajad, mis on autoliiklusele vastassuunas, nagu Veski või Vanemuise tänavas. Seal ei saa minna sõiduteele vastssuunda, see ei ole tervislik.»
Tartu abilinnapea Raimond Tamm (RE) ütles, et tema põhiline rattaga sõidu teekond Annelinna tagant otsast kesklinna on alati olnud kenasti sõidetav, kuid ongi suur erinevus, kus ja kelle poolt hooldatav tänavalõik on.
«Rattaradade hooldus on kõige keerulisem, peame mõtlema, kuidas seda praktikat kohendada,» ütles Tamm. «Suurem osa kõnniteedest on kinnistuomanike hooldada, mistõttu nendel on ebaühtlust palju. Mujal võib olla probleeme lumesaju perioodil, pigem on siiski küsimus, millal sahk jõuab, mitte kas ta jõuab.»
Liikluskorraldus ja kavandamine
Tamm ütles volikogu komisjonides olnud arutelude kohta, et need olid seal ja on ka mujal selle üle, mida tulevikus võiks muuta, sest selleks talveks on hoolduspõhimõtted paigas, lepingud sõlmitud ja hooldus lähtub seisundinõuetest, mis on riigi tasandi määrusega antud.
«Oleme arutanud, kui palju lund välja vedada ja kas lund oleks mõistlik koondada parkimiskohtadele väljaspool tasulise parkimise piirkonda. Arutelu on ka olnud, et kui lume äravedu on kallis, võiks veel rohkem liikluskorralduslikke lahendusi kasutada, veelgi suuremas mahus muuta tänavaid ühesuunaliseks, et vallid saaksid olla kõrgemad ja laiemad,» lausus Tamm «Lume äraveol püüame olla mõistlikud. Talvised sademed tähendavad siiski, et ühel hetkel kaob see probleem linnast ise.»
/nginx/o/2023/12/17/15786295t1hc09b.jpg)
Praeguseks on linnavõimud sedastanud, et kõige lihtsam on hooldada eraldiseisvaid rattateid või selliseid kergliiklusteid, kus on kõnnitee ja rattatee kõrvuti. Kui rattarada on sõidutee servas, siis seal on hooldus väljakutset pakkuv, sest sahk lükkab sõiduteelt lume esimese hooga rattarajale.
«Ja see tähendab et rattarada ei ole kasutatav ratturite ootustele vastavalt,» sedastas Tamm. «Et saada kasutatavaks, nagu Vanemuise tänaval, tuleb tellida lume teisaldamine.»
«Rattateede kavandamisel on alati küsimus, kuidas talvine hooldus käib,» ütles ka Hiob. «Põhiline asi, mida tähele panna, peab olema võimalik mehaaniliselt puhastada traktori või muu tehnikaga, käsitsi on kõige kallim ja seda ei jõua. Rada peab olema piisavalt lai, et sahk saaks sõita.»
«Projekteerimisel oleme püüdnud hoolduse poolt arutlusel hoida, linnapuhastuse peaspetsialist on arutlustel juures olnud,» ütles Tamm. «Teame, millised lahendid on kõige paremad ja mis kõige rohkem väljakutseid esitavad. Kaalume sellest lähtuvalt, milline on tänavaruum, kui palju on võimalik ette näha lume vallitamiseks. Mingites kohtades polegi muud võimalust kui lumi ära vedada. Mingitel juhtudel saame aru, et pool rattateest ongi lumevalliala. Tuleb kompromisse teha.»
Kasutajate vähesus pole argument
Hiob ütles, et ratturite muresid ei saa kõrvale lükata ettekäändel, et talviseid rattasõitjaid on vähe.
«Kui ei ole ujulat, ei käida ujumas, ratturite arv on seotud sellega, kas on võimalik sõita,» ütles ta. «Mul lapsed sõidavad ka kooli ja lasteaeda rattaga, aga talvel ei saa, kui kõnniteed on nii paksu lume sees, et nad ei suuda läbi sõita. Potentsiaalsed rattasõitjad, ratastel on naelkummid all, aga füüsiliselt ei ole võimalik. Iga pool ei pea olema supervõimalus, aga peab olema võimalus.»
Et selgust saada, kui palju on talviseid rattureid, palus volikogu majanduskomisjon talvise rattaliikluse statistikat loendurite ja rattaringluse andmete põhjal.
Hiob lisas, et ta ei taha pilli lõhki ajada, kui raha ei ole, aga et tema meelest veetakse lund liiga palju ära.
«Võiks kuhjata parkimiskohtadele ja öelda, et talvel lihtsalt ei pargi tänavale,» sõnas ta. «Eriti nõme on tasuta parkimisega tänavatel, kus linn kasutab tohutult ressurssi selleks, et inimesed saaksid tänaval tasuta parkida. See ei ole üldse mõistlik.»
Volikogu keskkonnakomisjoni koosoleku protokolli on aga kantud linnapuhastuse peaspetsialisti Madis Tammeoru kommentaar, et kui kitsastelt kõrvaltänavatelt lund ära ei veeta, pargivad autod üha rohkem tänavale, aga kui parkimine sootuks keelata, tuleb puhastada hoovide sissesõidud, mis on sama kulukas kui lume äravedamine.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)