22. detsembril kell 19 on publikul Tartu ülikooli aulas võimalik kohtuda tšellist Olja Raudoneni ja kitarrist Kirill Ogorodnikoviga, kelle kokku seatud kontserdikava kannab pealkirja «Talveöö unenägu».
Tšellist ja kitarrist esitavad jõulu eel muusikat, mis kõlab kui talveöö unenägu
Kuulata ülikooli imeilusas ja hea akustikaga aulas kitarri ja tšello duot on nii tartlastele kui ka Tartu külalistele loodetavasti jõulukingituse vääriline elamus.
Kirill Ogorodnikovi sõnul oli Olja Raudonen see, kes ta kontserdile kaasas. «Kava on emotsionaalne ja väga dünaamiline, kohati mõtlemapanev, pisut nostalgiline,» kirjeldas ta. «Meile on oluline pakkuda publikule lisaks tuntud ja armastatud Piazzolla tangodele ka Eesti muusikat ning midagi, mida esitatakse harva, nagu Mathias Duplessy muusika.»
Üks teos, mis Eesti muusikast ettekandele tuleb, on René Eespere «Duo Viatores».
Olja Raudonen ja Kirill Ogorodnikov on mõlemad pärit Ida-Virumaalt Jõhvist, ka õpingud on neil kulgenud sarnast trajektoori pidi. Kuid lavale kõrvuti esinema toob elurännak neid esimest korda.
«Duo Viatores» tähendabki kahte rändajat. Ka on helilooja René Eesperel, kes on sündinud 1953, tänavune aasta juubeliaasta ning selle teose valik on muusikute kummardus Eespere loomingule.
Kavas on aga ka Ester Mägi «Cantus», mis on üks enim mängitud Eesti heliloojate teoseid kitarrile ja tšellole üldse.
Mis puutub Prantsuse helilooja Mathias Duplessy sonaati, siis Kirill Ogorodnikovi sõnul on Duplessy kitarristide seas praegu ülimalt populaarne. «Sonaat on fantaasiaküllane,» kirjeldas ta. «Kõik osad on inspireeritud unenägudest, millest saime ka mõtte kontserdikavale pealkirja otsimisel.»
Astor Piazzolla tsüklist «Tango ajalugu» kõlavad eelseisval kontserdil kaks osa, need on «Cafe 1930» ja «Nightclub 1960».
Tšellist Oljal Raudoneni sõnul on selleks talvekontserdiks ettevalmistus olnud põnev aeg, eriti kui silmas pidada René Eespere teost «Duo Viatores». See oli Olja Raudonenile täiesti uus asi ära õppida ja harjutamisele kulus tunde, kuna tšellole on teos paras proovikivi.
«Kirill Ogorodnikov aitas mind, kuidas oskas, rääkides lugusid nii teosest kui ka heliloojast,» meenutas Olja Raudonen. «Kirill oli see, kes rõhutas, et kõiki hääli võiks välja mängida niisama hoolikalt, nagu seda tehakse Johan Sebastian Bachi muusika esitamisel, ning meeles tasub pidada, et teose viimane repliik peab olema kindlameelne, justkui helilooja René Eespere ise ütleks, et nii on ja nii jääb.»
Olja Raudonen tunnistas sedagi, et ta oli juba aastaid mõelnud ja unistanud, kuidas leida võimalus Kirill Ogorodnikoviga koos musitseerimiseks, lootnud väga, et see ühel päeval juhtub. Algne plaan oli mängida koos kontserdisarjas «Suvine kohtumine», aga suvel oli mõlemal muusikul, eriti Kirillil, esinemiste graafik väga tihe. Ja siis nad otsusid talve kasuks.
«Talv on samuti imeline,» leidis Olja Raudonen. «Lõpuks on meie kontserdi kuupäev paigas, proovid tehtud ja ootame publikut Tartu ülikooli aulasse, et lasta seal kõigel, mida oskame, kõlada.
Talveööunenäolise kava kannavad interpreedid ette 22. detsembril kell 19 Tartu ülikooli aulas.