Eesti orhideekaitse klubi valis 2024. aasta orhideeks vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), kes kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka. Kesksuvel võib teda kohata üle Eesti kasvamas hulgakesi koos hõredamates metsades, sooservades, niitudel, maanteekraavide nõlvadel ja metsaojade kallastel.
Orhideekaitse klubi valis 2024. aasta orhideeks vööthuul-sõrmkäpa
Klubi juhatuse liige Laila Elhuveig teatas, et vööthuul-sõrmkäpp eelistab lubjarikkamaid muldi ja niiskemaid kasvukohti. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juuni keskpaigas ja õitseaeg kestab kuni juuli teise pooleni.
Vööthuul-sõrmkäpale on iseloomulikud pealtpoolt täpilised, altpoolt hõbedase tooniga lehed. Mõnikord võivad täpid lehtedel puududa. Alumine leht on äraspidi munajas ehk laiem ja lühem kui ülemised lehed.
Õisik on paljuõieline, tüüpilisel vööthuul-sõrmkäpal on õie huul sügavalt kolmeks osaks jaotunud, sisselõiked ulatuvad vähemalt kolmandikuni huule pikkusest ja huule keskmine hõlm on külgmistest pikem, kitsas-kolmnurkse kujuga.
Õied on mitut tooni lillakasroosad tumedama mustriga õiekattelehtedel ja huulel. Muster võib olla väga varieeruv, võib koosneda rõngastest, kriipsukestest või täppidest. Esineb ka peaaegu mustrita või isegi puhasvalgeid õisi. Taimede kõrgus on tavaliselt 40-50 cm, vahel võib see ulatuda ka 75 sentimeetrini.
Vööthuul-sõrmkäpa teaduslik liigiepiteet on antud saksa botaaniku, orhideeuurija Leonhard Fuchsi auks.
Juba 1936. aastal võttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa kodumaist orhideeliiki. 1983. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla kõik Eestis kasvavad orhideeliigid ja vööthuul-sõrmkäpp kuulub praegu kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust ning seisundist Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.
Eesti orhideekaitse klubi kuulutas välja aasta orhidee 15. korda. Varem on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015), tumepunane neiuvaip (2016), harilik muguljuur (2017), kaunis kuldking (2018), lehitu pisikäpp (2019), soo-neiuvaip (2020), väike käopõll (2021), balti sõrmkäpp (2022) ja valge tolmpea (2023).
Orhideekaitse klubi kutsub üles loodushuvilisi teatama vööthuul-sõrmkäpa leiukohtadest loodusvaatluste veebi või nutirakenduse kaudu. Orhideehuvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, kus on kirjas ka klubi kontaktid ja saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda ajakirja Ööviiul.