:format(webp)/nginx/o/2023/12/12/15777106t1hbc33.jpg)
Ajalehes töötava ajakirjanikuna olen meie riigi postiteenustes juba mõnda aega pettunud olnud, sest probleemid kojukandega ja teenuste kallinemine ei meelita lugejaid enne hommikukohvi haaramist postkasti juurde jalutama. Ent uue taseme saavutas postiettevõte tavakirjade kojukandega, kui mu vanatädile saadetud kiri jõudis Tartust Haapsallu pea viie kuuga. Abikaasa pani juuni algul kirja koos meie lapse fotodega teele ning sai oktoobri lõpus üllatava telefonikõne minu vanatädilt, kes teda kirja eest tänada soovis. Selleks ajaks oli kiri jõudnud meelestki minna.