Ma loodan väga, et neis kunstipärastes linnupesades ootab ööbikuid korrektne kinnisvaraleping, kus tingimused kenasti kirjas, et võimalikud pesapunujad liialt hoogu ei läheks. Tartu linnud on ju keskmisest intelligentsemad – kui nad aadressi järgi juba kodumaja leiavad, küllap siis ka mõistavad, et ei ole meie muutuvas maailmas kindlust, ei ole. Tuleb olla avatud uuele ja valmis elus edasi liikuma.
Olen juba aastaid mõtisklenud, kuidas meie ülimalt-ülimalt vaeses riigis raha jagatakse, aga see juhtum pani asjad minu jaoks paika. Sain lõplikult aru, et siinmail paikneb raha kinnistes ja liikumatutes pakkides eelarveridadel ning arukad ideed asuvad hoopis kuskil mujal ja nende vahel pole mingit seost. Miks? Aga kasvõi juba sellepärast, et on uus aeg. Miks mitte?