/nginx/o/2023/12/12/15777064t1h0bbb.jpg)
Lugesin artiklist Raatuse tänava linnupesainstallatsiooni asjus (TPM, 8.12), et abilinnapea sõnul on «Linnutee ja linnupeleti sihtrühmad erinevad» ning et 60 000 eurot maksnud linnula on ajutine ehitis ja tuleb 1. mail 2025 teisaldada. Püha püss! Esiti võttis tummaks, aga kogusin end kiirelt.
Ma loodan väga, et neis kunstipärastes linnupesades ootab ööbikuid korrektne kinnisvaraleping, kus tingimused kenasti kirjas, et võimalikud pesapunujad liialt hoogu ei läheks. Tartu linnud on ju keskmisest intelligentsemad – kui nad aadressi järgi juba kodumaja leiavad, küllap siis ka mõistavad, et ei ole meie muutuvas maailmas kindlust, ei ole. Tuleb olla avatud uuele ja valmis elus edasi liikuma.
Olen juba aastaid mõtisklenud, kuidas meie ülimalt-ülimalt vaeses riigis raha jagatakse, aga see juhtum pani asjad minu jaoks paika. Sain lõplikult aru, et siinmail paikneb raha kinnistes ja liikumatutes pakkides eelarveridadel ning arukad ideed asuvad hoopis kuskil mujal ja nende vahel pole mingit seost. Miks? Aga kasvõi juba sellepärast, et on uus aeg. Miks mitte?
/nginx/o/2023/03/27/15222765t1h46c4.jpg)