/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/03/29/1031492t1h3a8d.jpg)
Tartu Veevärk sai läinud aastal 1,6 miljonit eurot kasumit, mis on tunamullusest 4,4 korda enam, selgub äsja kinnitatud majandusaasta aruandest.
Tartu Veevärk enam kui neljakordistas kasumit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müügitulu teenis Tartu Veevärk eelmisel aastal ligi 8,2 miljonit eurot, mis on üle kaheksa protsendi rohkem kui 2010. aastal. Tegevuskulud vähenesid mullu varasema aastaga võrreldes 3,8 protsenti, selgub majandusaasta aruandest, mille Tartu linnavalitsus kui veevärgi üldkoosolek teisipäeval kinnitas.
Veevärk lõpetas majandusaasta puhaskasumiga 1 625 703 eurot, aastal 2010 oli see 367 427 eurot.
Mitte üksnes hinnatõus
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ütles, et kasumit aitas kasvatada tõhus majandamine ja valmistumine teenuste parandamiseks mullusuvise hinnatõusu abil. Ta lisas aga, et kasum oleks kasvanud ka hinnatõusuta, efektiivsuse arvel.
«Eelmisel aastal ei olnud ühtegi proovi normidest mööda,» märkis Kapp.
Mulluse kasumi otsustas linnavalitsus liita varasemate aastate jaotamata kasumiga, mida on nüüd 8,96 miljonit eurot.
Veevärgi mullune puhaskasum on lähedane summale, mida omanik Tartu linn läinud aastal kavandas lagunenud Sõpruse silla ühe sillapoole remondiks. Kas linnavalitsus arutas kasumi väljavõtmist?
«Tartu Veevärk on näidanud, et tema investeeringud on toonud kordades raha tagasi, seetõttu me ei ole veevärgist raha välja võtnud,» põhjendas linnapea Urmas Kruuse. «Tartu Veevärk on olnud aktiivne investeerija ja kõikvõimalike abirahade kasutaja. Seetõttu ongi tartlaste vee hind alla Eesti keskmise. Soovime, et see raha töötaks pikaajalise eesmärgi huvides. Võib tõesti tunduda, et lühiajaliste eesmärkide jaoks võiks raha välja võtta, aga see ei ole see koht.»
Kapp ütles, et ainuüksi sellel aastal on veevärgil kavas investeerida 12,3 miljonit eurot ja nelja aasta jooksul 28,6 miljonit.
Eelmisel aastal alustas veevärk arendusprojektiga reoveemuda töötlemiseks, et saada lahti haisust ja kasutada biogaasi energia tootmiseks. Veevärk alustas ka reoveepuhasti laiendamist, sest kui saastetasu tõuseb, on mõistlik ennetada kõrge määraga tasusid ja trahve, selgitas Kapp.
Jätkub torustike uuendamine ja lahkvoolse sademeveetorustiku ehitus, mille linn on pannud veevärgi ülesandeks. Kapp ütles, et sünergias linnaga suudab veevärk olla efektiivsem ja kokkuvõttes saab sama raha eest rohkem töid teha kui siis, kui linn võtaks kasumi välja ja hakkaks ise näiteks torustikke ehitama.
Juhtkonna palgad
Veevärgi tegevuskuludest moodustas tööjõukulu maksudega 1,26 miljonit eurot, töötajaid oli aruandeaasta lõpus 87. Tegevjuht Toomas Kapi töötasu oli 47 474 eurot ning nõukogu seitsmel liikmel kokku 22 241 eurot.