/nginx/o/2023/12/09/15771825t1hfce3.jpg)
Kuna sel nädalalõpul jagas hobifotograaf Romet Loodus lugejaile imetlemiseks mitut pilti saarmast, kes Emajõest kala püüab ja seda jääserval maiustab, siis polnud palju paluda bioloog Rein Kuresool selgitada, kas saarmas Tartu südalinnas on tavaline või eriline nähtus.
«Emajõgi ja sellega seotud veekogud pakuvad oma mitmekesisuse ja kalarikkusega saarmastele rohkesti elupaiku,» rääkis ta. «Saarmad elavad aasta läbi ka Tartu linna piires, ehkki kesklinna kanti on neil soojal aastaajal harva asja. Kuigi mine tea, sel ajal satuvad need üldiselt ettevaatlikud loomad inimese silme alla üldse märksa harvem kui talvel, pealegi eelistavad nad tegutseda hämaratel õhtu- ja hommikutundidel.»
/nginx/o/2023/12/10/15773311t1h2f23.jpg)
Rein Kuresoo sõnul tuleb külmade saabudes saarmastel enamasti elukohta vahetada, sest jää lööb paljud neile muidu eluks paslikud veekogud lukku. Järvedes elavad saarmad kolivad jõgedele, jõgedel suunduvad nad kas ülesvoolu allikalisematele aladele, kus leidub jäävabu kohti, või kärestikele ja paisude, ka kopratammide taha.
/nginx/o/2023/07/29/15488603t1h130b.jpg)
«Võrtsjärves liigub Emajõkke voolav vesi läbi Sapi süviku ja soojeneb seal pluss nelja kraadini,» rääkis ta. «See on põhjus, miks Emajõgi talvel tavaliselt kõikjal kinni ei külmugi ning lõik Jõesuust Rekuni püsib suhteliselt jäävabana. Sellistesse kohtadesse peab end mahutama rohkem saarmaid, kui neile endile meelepärane on.»
Aga selgub, et tänavused püsivad külmad on kaanetanud juba suure osa Suur-Emajõe ülemjooksust ning saarmastele sobilikke alasid on tavalisest märksa vähem. Hõivatakse kõik vabad veeaugud, kus vähegi toitu leidub.
«Tasapisi harjuvad inimese lähedusse kolinud loomad ka linnakära ja uudistajatega,» selgitas Kuresoo veel. «Kui keegi neid ei ahista, kasvab usaldus iga päevaga. Aga selge on ka see, et tavaliselt lööb ilm talve jooksul saarmastel mitu korda kaardid segi. Sulaveed noolivad mõnelt jõelõigult taas jää, pakase kestes aga veetase langeb ja tekivad jääalused tühikud, mis on justkui saarma jaoks loodud: võimaldavad nii hingata kui märkamatuks jääda. Tõsi küll, seni kuni täiskasvanud saarmas püsib vees või jääserval, pole peale inimese eriti kelleltki ta elule suurt ohtu. Kui aga masajalgne saarmas otsustab läbi paksu lume ühelt jõelookelt teisele sumada, on tal targem hundi või ilvesega mitte kokku juhtuda.»
/nginx/o/2023/12/10/15773310t1h85d7.jpg)
Saarmad liiguvad Rein Kuresoo sõnul eeskätt sinna, kus toitu on rohkem. Talviti toituvad saarmad tihtipeale konnadest, kes kindlates kohtades hulgakaupa mudas talvituvad, kuid sellised sahvrid saavad tasapisi tühjaks. Jaanuaris hakkavad jõgedes kudema lutsud ja siis on õnnega koos need saarmad, kel õnnestub end sellise koelmu lähedale sisse seada.
/nginx/o/2023/12/10/15773309t1h8400.jpg)
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)