/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2023/12/07/15768745t1h9e28.jpg)
Vahel on nii, et talv tuleb ootamatult. Õigupoolest juhtub seda peaaegu igal aastal. Sest tõsi, näiteks 2020. aastal jäigi tali taevasse, kui peame silmas, et talv tähendab meie kandis lund. Tänavune hilissügis pööras talve nägu õige järsult. Vaevalt jõudis Tähtvere spordipargi rajameister arvata, et ega enne jõule küll midagi juhtu, kui nädal hiljem sai raporteerida: esimene suusataja on platsis, ja õige pea pandi huugama lumekahurid ja algasid suusatunnid.
Sotsiaalmeedia on juba triiki täis saanud vapustavaid loodusvaateid lumekoorma all lookas ja härmatisega ehitud puudest. Linnatänavad on aga täis saamas lund, mida on tänavatelt vaaludesse lükatud sellisel hulgal, et mõnel tänaval on tulnud liiklust piirata, mõnel juba lund ära vedada.
On libedaid kohti ja liikumistakistusi. Nii majaomanikel, tänavakoristajatel kui ametnikel on siin hindamist, kas kõik on tehtud parimal võimalikul moel. Eks igaüks näe mõnd kohta, kus saaks paremini. Tartus saab valusamaid märkamisi jagada, helistades heakorratelefonil 1789.
Ei pea ametnikult küsima, kus on minu tänava lumememm. Vahel peab ise ka vaeva nägema.
Mõnikord tundub, et ainult väikesed lapsed oskavad talve kohe mõnusaks tõlkida: haaravad kelgud ja lähevad mäest alla laskma. Täiskasvanud küsivad ent nõudlikult, miks kodupargis suusarada pole. Ühtpidi õige: mingid ülesanded ongi omavalitsusel ja nende ülesannet täitmist omavalitsuselt oodata pole kuidagi vale.
Ent vaadata saab ka teisiti. Suusarada saab ka ise sisse sõita. Kui ei ole, siis võta kätte ja tee.
Raatuse tänaval pandi lumememm püsti kohe, kui lumi maha tuli. Ei pea ametnikult küsima, kus on minu tänava lumememm. Vahel peab ise ka vaeva nägema.
Seda saab laiendada ka talvisele liikumisele, tänavahooldus mõistagi on linnavalitsuse roll. Ent libeduse vastu aitavad korralike taldadega käimad ja need peab ikka igaüks ise jalga tõmbama.