Küllap ei lugenud ma Tartu Uue Teatri uuslavastuse tutvustust väga tähelepanelikult ning seetõttu olin ette kujutanud tantsuetendust, milles muusika aset täidab loetud luule, umbes nagu luuleprõmm taustatantsijatega, kus klassiku värsid on räppima pandud. Ometi on tegijad selgelt sõnastanud, et nad «loobuvad sõnast, et kogeda luulet».
Tellijale
ARVUSTUS ⟩ Sõnadeta luuletus kaevu juures
Lavastajad on ka julgustavalt lubanud, et Ene Mihkelsoni loomingu tundmine pole etendust «Ma jään kaevu/juurde igavesti jooma» vaatama tulles esmatähtis. Ei ole tõesti, aga ilmselt annaks see saadavale elamusele lisadimensiooni ja teistsuguse tähendustamise filtri. Siinkirjutajal see dimensioon praktiliselt puudus, sain vaadelda vaid läbi isikliku kogemusprisma ega vaevanud end mälusoppidest kirjanduslike referentside otsimisega.