Skip to footer
Päevatoimetaja:
Eili Arula
+372 739 0339
Saada vihje

Prantsusmaa suursaadik: prantslased tulevad Tartusse õppima ja inspiratsiooni ammutama

Prantsuse suursaadiku Emmanuel Mignot' Tartu visiidi lõpetas intervjuu toimetuses, kuid ta sõnas, et naaseb siia edaspidigi. Muu hulgas mõlgutas ta mõtet, et äkki peaks ta siin enda jaoks ka murdmaasuusatamise avastama.

Suvel Prantsusmaa suursaadikuna Eestis tööd alustanud Emmanuel Mignot väisas eelmisel nädalal ka Tartut, sest näeb siin mitmel suunal koostöövõimalusi. Kuigi olulised on ka julgeolekuteemad, on tema sõnul Prantsusmaal siit enim õppida kultuurist ja haridusest.

Tutvusite kahe päeva jooksul Tartuga. Mida te siin huvitavat avastasite?

Tegelikult on see juba kolmas kord, kui pärast tänavu suvel ametisse asumist Tartut külastan, ja see näitab saatkonna huvi siia tulla. Seekord tulime saatkonna kõiki osakondi esindava delegatsiooniga, sest näeme mitmeid võimalusi Tartuga koostööd teha. Esiteks on Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn, kuhu panustame kümne projektiga.

Mul oli ka viljakas kohtumine Balti kaitsekolledžis. Meil õpib seal praegu üks Prantsuse ohvitser ja järgmisel aastal liitub temaga veel üks. Üldiselt on riigikaitse üks Prantsusmaa ja Eesti koostöö võtmevaldkondi, Prantsuse kontingent on NATO raames alaliselt Tapal ja praegu on meil Kirnas lisaks üks kompanii, kes harjutab koos kaitseliiduga.

Veel on meile olulised teemad kultuur, haridus ja majandus. Näiteks külastasime Saint-Gobaini autoklaasitehast Elvas.

Alustame Tartu 2024 programmist ja meeskonnast, kellega te kohtusite. Näen, et teil on ka selleteemaline rinnamärk pintsaku revääril. Kuidas see kohtumine läks ja mida arutasite?

See oli väga sisukas kohtumine, sest kuigi programm on nüüd valmis, oleme palju koostööd teinud juba selle loomise ajal. Kohtusin ka Erni Kasega (Tartu 2024 rahvusvaheliste suhete juht – toim) Tallinnas toimunud pressikonverentsil koos kultuuriminister Heidy Purgaga, et tutvustada kultuuripealinna üritusi ja ideid. Seejärel võrdlesime teineteise nimekirju ja vaatasime, kas ja kuidas need kattuvad. Tulime välja kümne üritusega alates muusikast kuni tänavakunsti ja fotograafiani.

Kas saate mõne olulisema ühisürituse nimeliselt ka välja tuua?

Meile on vast kõige tähtsam sündmus Pariisi orkestri koori esinemine 15. juunil Tartus. Samuti korraldame tänavakunstifestivali Elvas ja avame 29. jaanuaril Elektriteatris filmifestivali filmiga «Kabuli pääsukesed».

Muu hulgas panustab Prantsusmaa kümne projektiga Tartu 2024 programmi ning seeläbi kohtus suursaadik Emmanuel Mignot ka kultuuripealinna korraldusmeeskonnaga.

Mida me selleks teha saame, et Prantsusmaale kultuuriliselt ka midagi tagasi pakkuda? Näiteks Tartu 2024 toel.

Meil on ka palju õppida. Näiteks on mitme Prantsuse linna esindajad juba käinud Tartus ning näinud, kuidas see Euroopa kultuuripealinn on end ette valmistanud ja kuidas üritusi korraldatakse. Kindlasti tuleme 2024. aasta lõpus tagasi, et näha, milliseid kogemusi olete saanud ja mis võiks meid inspireerida.

Seda enam, et mitu Prantsusmaa linna kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks 2028. aastal. Nad on eriti huvitatud sellest, mis siin toimub, ja mõni on juba tulnud siia, et Tartust inspiratsiooni ammutada.

Külastasite ka Tartu ülikooli ja Skytte instituuti. Mis selle tagamõte oli?

Kõigepealt kohtusin Tartu ülikooli rektori Toomas Asseriga, et arutada Tartu ülikooli ja Prantsusmaa ülikoolide edasist koostööd. Meil on Tartu ülikooliga mitu ühist teadusprojekti ja tahame muu hulgas aidata kaasa prantsuse keele tugevdamisele siinses ülikoolihariduses.

Skytte instituudis käisin, et jagada üliõpilastega Prantsuse vaatenurka Balti riikide ning Ukraina sõjast tulenevate väljakutsete ja ohtude kohta. Meil oli väga huvitav vestlus, mis kindlasti julgustab Skytte instituuti ja Prantsuse saatkonda tulevikus rohkem koostööd tegema. Ja miks mitte ka teiste Prantsuse institutsioonidega, mis tegelevad Balti riikide poliitilise olukorraga.

Kuid samas oli mõte seegi, et senisest enam Eesti üliõpilasi innustada Prantsusmaa ja prantsuse keele poole mõtlema?

Jah, me näeme, et saame jätkata sidemete loomist ning selleks on vaja rohkem prantsuse keele õpetajaid ja rohkem prantsuse keelt õppivaid õpilasi. Andsin ka tosinale eesti õpilasele prantsuse keele oskustaseme diplomi. Minu jaoks oli oluline need ise kätte anda, et näidata, kui tähtis on meile keeleõpe, ja julgustada õpilasi jätkama õpinguid Prantsusmaal.

Visiidil Tartusse ulatas Prantsusmaa suursaadik Emmanuel Mignot prantsuse keele oskustaseme diplomi tosinale eesti õpilasele.

See, et Prantsuse üliõpilased tulevad siia elama ja õppima ning kui eestlased lähevad Prantsusmaale õppima, on üks viis lähendada Eestit ja Prantsusmaad.

Mind üllatas siinsete Prantsuse üliõpilaste arv, eriti Balti uuringute, biotehnoloogia ja politoloogia valdkonnas. Samas sooviksime suurendada nende kohalolekut rohetehnoloogiate vallas, mis on Eestis väga tugev ja uuenduslik sektor. Näiteks tahaksime aidata Prantsuse ettevõtetel leida siin partnereid ja arendada neile kasulikke teadusprogramme.

Selleks kohtusin Eesti teadusagentuuri juhi Anu Noormaga ning arutasime koostöövõimalusi, eriti kosmose ja rohetehnoloogia vallas. Samuti on meie soov rääkida merendusküsimustest, sest Prantsusmaa korraldab 2025. aastal Nice’is ÜRO ookeanikonverentsi (UNOC3). Seega otsime võimalikke koostööpartnereid.

Hiljuti tuli uudis, et tuumaenergia töörühma hinnangul annab Eestisse tuumaelektrijaama ehitada küll. Te olete töötanud Prantsusmaa välisministeeriumi strateegiliste küsimuste osakonnas, vastutades tuumaenergiaga seotud tundlike küsimuste eest. Milline on teie seisukoht – mida tuumaelektrijaama ehitamine Eestile, aga ka Euroopale tähendaks?

Kõigepealt peavad eestlased ise otsustama, kas nad tahavad seda või ei. Ma ei taha eestlaste seisukohta mõjutada. Aga Prantsusmaal on selles valdkonnas kogemusi. Meil on palju tuumaelektrijaamu ja 75 protsenti Prantsusmaa elektrienergiast toodetakse nende abil võrdlemisi odavalt.

Lisaks on teisigi riike, kus viimasel ajal tuumaenergia arendamist kaalutakse, näiteks Rootsi. Ka Soome on just lõpetanud ühe reaktori ehituse Prantsuse ettevõtete abiga.

Seega, tuumaenergia on Euroopas taas uut jõudu kogumas, aga mitte ainult Euroopas, vaid ka Hiinas on see kasvuteel. See on huvitav teema, mida jälgida. Aga esmalt tuleb Eestil otsus langetada. Kui see on positiivne, siis vaatame, kuidas saame koostööd teha.

Kuid mida saavad üldse Eesti inimesed, sealhulgas tartlased, teha, et Eestit ja Prantsusmaad koos edasi aidata?

Leian, et Tartus on väga huvitav ja intellektuaalne elanikkond. On näha, et inimesed naudivad siin elamist. Elukvaliteet on siin tõesti kõrge ja üliõpilased, kellega rääkisin, tundusid väga õnnelikud. See, et Prantsuse üliõpilased tulevad siia elama ja õppima ning kui eestlased lähevad Prantsusmaale õppima, on üks viis lähendada Eestit ja Prantsusmaad.

Ent mida on Eestil üldse Prantsusmaale pakkuda või Prantsusmaal meilt õppida?

Kahtlemata on Eesti digivaldkonnas väga arenenud ja seetõttu tulevad paljud prantslased siia omandama teadmisi, mida nad saavad Prantsusmaale kaasa võtta, sest ka meie riik astub samme, et minna üle digitaalsele asjaajamisele.

Nii et jah, meil on palju delegatsioone, kes tulevad Eestisse just sel põhjusel. See on ilmselgelt ühist huvi pakkuv teema tulevikku silmas pidades.

Kommentaarid
Tagasi üles