/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/04/15761475t1h5908.jpg)
Keskealistel ja vanematel tartlastel on pöördeline aeg septembrist 1990 septembrini 1991 kindlasti meeles. Mõnele meenub esmalt ehk autokütuse nappus, mõnele ühised vabaduse nimel laulmised, mõnele tärganud räkitimeeste jõhkrused ja augustiputši tume ärevus. See kõik ja enamgi veel on meeles Rait Toomperel (69), kellel oli võimalus toona näha nii Tartu kunstielu kui ka linnavõimu sügavustesse. Sellest kõigest kirjutab ta romaanis «Kunstimaja».
«Raamat räägib loo ühest kultuuritaustaga inimesest, kes tõmmatakse Tartus murranguliste sündmuste epitsentrisse,» kirjutab autor eessõnas. «Romaanis ei ole ükski tegelane visandatud otse elust. Pigem on nad selle aja sümboolsed esindajad, kes täitsid oma funktsiooni. Raamatu minategelasel on rääkida oma lugu kunsti mõtestamiseni jõudmisest ja teel kohatud inimestest, sealjuures on see Arkaadia tee põimunud värvikate juhtumiste ja seiklustega.»
:format(webp)/nginx/o/2023/12/04/15761653t1h9a81.jpg)
Enamasti on seiklused seotud minategelase Rauli taustaga. Ta pidi pärast ülikooli lõpetamist teenima Nõukogude armees ohvitserina ja osalema sõjategevuses Afganistanis. Et isa suunas teda poisipõlves võitluskunstide treeneri juurde, on Raulil enda elus füüsilistesse konfliktidesse sattumisel võimalus võitjaks jääda. Tema relv on ta oma keha.
Värvikad juhtumised ja seiklused
Romaani tegevus toimub enamasti Tartus, kuid lugeja saab heita pilku ka Riia allilma ning käia koos minategelasega Soomes ja kohtuda Hollandis müstilise Patriciaga. Kohati on raamat vägagi dokumentaalne, aeg-ajalt muutub aga põnevikuks.
Värvikaid juhtumisi tuleb ette ka suhtlemisel kunstnike ja kunstielu korraldajatega. Selles vallas tekitab pingeid ja intriige Rauli artikliks vormistatud uurimus sõjajärgsest Tartu kunstielust. Ta teeb avalikuks, kuidas pallaslaste kui nõukogude korra vaenlastega arveid õiendati. Ja elavate hulgas leidub 1990. aastate algul pallaslasi kui ka nende kolleege, kes nende loomingule tahtsid kriipsu peale tõmmata.
Rauli aktiivne tegevus hakkab silma Tartu linnavõimudele. Ühel heal päeval novembris 1990 kutsub linnapea ta raekotta jutule. (Rait Toompere ei ole talle nime andnud, see tegelane on raamatus kirjas kui Linnapea, raekoda aga nimetab autor Linnamajaks.)
«Teid on kuulda raadios ja näha televisioonis, läbinisti kultuuriinimene. Kuulsin ka, et loete juba ülikoolis loenguid, seega haridusega hästi kursis ...» rääkis Linnapea.
Senine kultuuri ja haridusega valdkonnaga tegelev linnavalitsuse liige oli otsustanud minna Vanemuist juhtima ja soovitanud enda asemele Rauli. Kunstiajaloolane jäi nõusse ja volikogu kinnitas ta linnavalitsuse humanitaarnõunikuks.
:format(webp)/nginx/o/2023/12/04/15761756t1hd8ac.jpg)
Nõnda oli see ka päris elus. Linnar Priimägi lahkus linnavalitsusest, et haarata Vanemuisel sarvist ja juhtida see enneolematutesse kunstilistesse kõrgustesse. Rait Toompere asus linnavalitsuses ametisse. Aga nagu autor on sissejuhatuses märku andnud, ei tasu tema romaani tegelastele elus täielikku vastavust otsida.
Tegelased päris elust
Ometi leidub raamatus mitmeid nimesid, kes liikusid toona ka päriselus ringi Rait Toompere ümbruses: kunstiajaloolane Voldemar Vaga, arhitekt Arnold Matteus, kunstnik Alfred Kongo, latinist Ülo Torpats, keeletoimetaja Helju Vals, Tartu garnisoni ülem polkovnik Valeri Janin ...
Üks õige nimega tegelane on Postimehe uudistetoimetuse juht Raimu, kellega Raul kohtub kunstnike ballil. Nüüd, 6. detsembril kell 16 kohtub Rait Toompere Raimu Hansoniga ka päriselt Tartu kunstimajas, et esitleda kõikidele kunsti- ja kirjandushuvilistele romaani «Kunstimaja».
Rait Toompere ja tema romaan
Romaani «Kunstimaja» autor Rait Toompere on kunstiajaloolane, kes töötas aastaid kunstnike liidu konsultandina Tartus ja valiti 1989. aastal esimeheks. 1990–1993 oli ta Tartu linnavalitsuse liige ja abilinnapea.
Ta oli üks Tartus kunstikõrghariduse taastamise eestkõnelejaid ja esimesi õppejõude. Hiljem sai temast Euroopa Liidu hariduskoostööprogrammide maaletooja, sihtasutuse Archimedese juht ning Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Eesti agentuuri juhataja haridus- ja noorteametis.
«Kunstimaja» on Rait Toompere esikromaan. Illustratsioonideks on fotograafi Ülo Udumäe ajastutruud pildid. Raamatu on toimetanud Tiiu Ilu ning kujundanud Erelin Kallas. Raamatu andis välja kirjastus Bertram. Raimu Hanson