:format(webp)/nginx/o/2022/06/09/14613354t1h0e3a.jpg)
/nginx/o/2023/12/04/15760864t1h3cff.jpg)
Laupäeval Eesti kirjandusmuuseumis toimunud looduslike pühapaikade tunnustamispäeval kuulutati aasta hiiesõbraks poliitik Ruuben Kaalep.
Aasta hiiesõber on Ruuben Kaalep
Kaalepit tunnustati selle eest, et riigikogu saadikuna toetas ta aastatel 2020–2023 looduslike pühapaikade uuringuid ning oma järelepärimistega andis ta hoo looduslike pühapaikade kaardirakenduse ennistamisele maa-ameti geoportaalis.
Esile tõsteti sedagi, et kodanikuna päästis ta tänavu Otepää valla Kastolatsi ristimetsa tee-ehituse alaks määramisest. Kaalep sõnas tunnustust vastu võttes, et ta on selle üle väga üllatunud.
«Olen teinud vaid seda, mida iga riigikogu saadik ja kodanik tegema peaks. Aga see, et need minu jaoks täiesti loomulikud asjad ei ole teiste jaoks sama loomulikud, on muidugi kurb. Side sellega, mis on meie rahva jaoks olnud kõik need aastatuhanded keskne ja väga oluline, on üha enam murenemas.»
Kaalep lisas, et meie rahvas, keel, maa, veekogud ja elustik kuuluvad tervikuna kokku ning me peame võitlema selle eest, et meile omapärane säiliks. «See kõige suurem hiis ja pühapaik, mida me kõik peame hoidma ja armastama, on Eesti. Eesti jaoks me seda kõike teeme,» ütles Kaalep.
Tunnustuse väljakuulutamisel ulatati Ruuben Kaalepile tema jaoks sepistatud kirves, ta vöötati talle kootud vööga ning meestelauluselts LüüTürr esitas talle pühendatud regilaulu.
Aasta hiiesõbra valis Maavalla Koja, Hiite Maja ja EVT põlisrahvaste sihtasutuse esindajatest koosnev valimiskogu. Lisaks neile oli tunnustuse üleandmisele palutud eelneva 15 aasta hiie sõbrad.
Sündmusel autasustati ka rahvusvahelise hiite kuvavõistluse võitjaid ja tunnustati kaheksat hiiehoidlikku tegu.
Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Tõnis Lukas tänas Maavalla Koda ja Hiite Maja pühapaikade uurimisel ja hoidmisel tehtud töö eest. Ta rõhutas, et eesti kultuurile on võrdselt olulised nii kristlik kui ka loodususuline pärand.