Marek Pihlak: mis toetaks last huvihariduses osalema?

Marek Pihlak Foto: Erakogu

Minu mõningane kogemus treeneri ja spordijuhina näitab, et iga spordis aktiivse lapse taga on kodu: vaid sajast lapsest üks suudab käia oma sporditeel ilma pere toeta, leides ise endas selleks motivatsiooni. Jäädes lootma ainult noore enda motivatsioonile oleme samas punktis, kus teadvustame endale, et liikumine on tervise pant, aga sellegipoolest suurem osa meist ei liigu piisavalt ja leiab kamaluga vabandusi, miks mitte minna õue liikuma või treeningule.

Kas me vanematena loodame, et lapse huvialad on tema enda asi ja laps ise on piisavalt asjalik otsustama, kas tegeleda millegagi pärast koolitunde või ei? Tuleb arvesse võtta lapse vanust – lasteaiaealiste treeningud ja muu huvitegevuse on tavaliselt valinud lapsevanemad. Hiljem koolis läheb põnevamaks: mängu tulevad sõbrad, õpetajad, lähedal asuvad spordirajatised ja -klubid ning treenerid.

Kui kodu huvitub lapse vaba aja aktiivsest sisustamisest, suudab noor paremini treeningutel osaleda. Sellega koos tekib harjumus ning järjepidevus ka muudes tegevustes – võiksime paralleeli tuua õppimisega. Kasvavad enesekindlus, usk oma võimetesse ja tahteomadused, samuti võime pingutada ning mitte alla anda esimese raskuse või takistuse ilmnedes.