/nginx/o/2012/03/27/1029448t1hd337.jpg)
Kevad on juba kõigil südames. Siiski on mõnel vahest veidi kurb lumest ja talvestki lahkuda. Mõlemat tunnet näib tundvat ja esindavat kunstnik Anne Vasar.
Maalid pakuvad meeltele vitamiini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-Kunstisalongis on Anne Vasar näituseks ühendanud päikeselise Toscana ja karge Maarjamaa. Eesti maastikumotiivid pärinevad tema kodu ümbrusest, mis ongi varem abstraktsionismi viljelenud kunstniku suunanud loodusradadele.
Loodus on igavesti muutuv ning mitte kunagi igav või üksluine teema. Nii pakub ka praegune näitus vaatajale värvi- ja silmailu – Anne Vasar on osanud motiivid hästi valida.
Olgu aineseks võluv veega täidetud linna keskväljak teoses «Bagno Vignoni», «Üksildane villa» mäetipul või kodune kaasik teostes «Kärevere» ja «Lumine väli», kunstnikukäsi muudab kõik need muljed vaatajale omaseks.
Peegeldused ja faktuurid
Paljudel maalidel on märgata veepeegeldusi (näiteks «Suurvesi» ja «Linnavaade Toscanas»). Võib-olla on see seotud kunstniku teise meelisala, vitraažiga?
Anne Vasar ise kahe küllalt vastandliku kunstiliigi vahel seoseid ei näe, veepeegli kujutamine pakub talle lihtsalt naudingut. «See on žongleerimise trikk,» ütleb ta selgituseks. «Et mul liiga lihtne ei oleks.»
Tema lillemaalidel on õied pistetud klaasanumaisse, mille kujutamine pakub samuti võimalust oskuslikku taset näidata. Üks selline töö, «Valge pojeng», on ka näitusel.
Paar teost jääb näitusel silma tugevama faktuuri poolest, need on «Viinamarjaväli» ja «Alatskivi järv». Erisuguste pingete ja tekstuuridega pinnad on Anne Vasara paletil juba abstraktse maali viljelemise ajast. Ning tulemus on paeluv, eriti «Viinamarjaväljas», kust taimepuhmad välja sirutuvad.
Kui allakirjutanu püüdis kunstnikult veidi tulevikuplaanide kohta uurida ning teada saada, kas järgmiseks võib oodata veel maastikke, tagasipöördumist abstraktsete teoste või koguni portreede juurde – neid on ta samuti jõudnud luua –, jättis kunstnik ja vitraažimeister otsad lahtiseks.
«Praegu panin pintsli silma alt ära. Molberti peitsin ukse taha nii, et seda tuppa astudes näha poleks,» jäi kunstnik tuleviku suhtes veel veidi ebalevaks ning nentis, et pärast intensiivset loomeperioodi on tekkinud väsimus.
Näituse vaatajale küll kurnatus silma ei hakka – maastikud on värsked, nii koloriit kui ka motiivid toimivad äsja lahkunud talvest maha jäänud halluses nagu värviküllane vitamiin kurnatud meeltele.
Suve- ja talvelembeseile
Kodumaad kujutavate teoste enamikus valitsevad sinised toonid ja varjundid, mis rõhutavad kargust veelgi. Toscana taevas aga meenutab, et meilgi lähevad ilmad soojemaks.
Anne Vasara näituselt «Toscanas ja Maarjamaal» peaksid seega endale midagi leidma nii suvelembesed kui ka talvearmastajad.
Anne Vasar
• Anne Vasar (45) esineb näitustel aastast 1999, Tartu Kunstnike Liidu liige aastast 2006.
• E-Kunstisalongis saab
märtsi lõpuni vaadata näitust «Toscanas ja Maarjamaal».