Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kriisimeditsiin harjutab kiirust ja ratsionaalsust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Arstitudengid õppisid eile, kuidas funktsioneerib nukk-patsient. Pil­dil püüavad tuvastada nuku südame tööd Märt Raud (vasakult), Kristi Simenson, Taavi Hõrandi ja Merilin Mitt. | FOTO: Kristjan Teedema

«Võru üks! Võru üks! Teile on väljakutse liiklusavariile Tartu-Võru-Põlva risti!» Umbes kolmveerand tundi hiljem võtab matkitud katastroofimeditsiini üksus kokku: õnnetusse sattunud 17 inimesest hukkus neli.

Tartu Ülikooli neljanda kursuse arstitudengid läbisid eile Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) majas järjekordsed lülid esimest aastat kohustuslikust sõja- ja katastroofimeditsiini kursusest.

KVÜÕA meditsiinikeskuse ülema, erakorralise meditsiini arsti-õppejõu Ahti Varblase sõnul peaks uus kursus harjutama tulevasi tohtreid otsustama ja tegutsema kiiresti ning ratsionaalselt, alustades patsientide jagamisest lootusetuteks, kiiret abi vajavateks ning kergemalt vigastatuteks.

«Statistika näitab, et sõjakolletes suudavad arstid päästa rohkem patsiente, kui suudetakse päästa sarnaste vigastustega patsiente tavaolukorras,» märkis Varblane.

Neiugi võib roomata

Kui 14. märtsil riigikogus esimese lugemise läbinud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu saab seaduseks oluliste muu­datusteta, saavad arstitudengid jätkata kohustusliku kriisimeditsiini kursust vabatahtliku eriväljaõppega, mille läbimine koos diplomiga vabastaks mees­üliõpilased ajateenistusest.

Neljanda kursuse tudeng Merilin Mitt ütles eile kursusel ühe nukkpatsiendi juurest teise juurde lipates, et ta ise kursusevendadega kõrvuti relva- ja roomamisõpet ette võtta ei kavatse, kuid trennikaaslasest kursuseõde lubanud seda kindlasti teha.

«Miks mitte,» arvas samal kursusel õppiv Märt Raud. «Üldise sõjaväelise struktuuri mõistmine ei tee paha, ka relva käsitsemise oskus võib ära kuluda. Meditsiinilises mõttes on selline lähenemine kindlasti parem kui ajateenistus.»

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf ütles, et on oodatava seadusemuudatuse kohta kuulnud tudengitelt valdavalt tunnustavaid arvamusi ning peab seda ise mõistlikuks sammuks.

«Loomulikult peaks arstid olema sõja või katastroofi korral rakendatud tervishoiusüsteemis, mitte kuulipilduja taga,» sedastas Starkopf. «Varem haihtusid arstiteaduskonna lõpetajad riigikaitse mõttes õhku. Polnud plaani, kuidas nad reservväelastena ettevalmistuse saavad ja kus paiknevad kriisiolukorras.»

Alati vähe aega

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Helen Lempu nentis, et on seni kuulnud sõja- ja katastroofimeditsiini kursuse kohta ainult kiidusõnu.

«Haiglas valges kitlis võid mõelda, et kõik on turvaline, välitingimustes saad aru, et sul on ainult kaks kätt, võib-olla üks side kümne patsiendi kohta ning alati vähe aega,» võttis ta kokku eelmisel suvel katastroofimeditsiini rahvusvahelisest suvekoolist saadud mulje.

Ajateenistuse asemel
• 14. märtsil riigikogus esimese lugemise läbinud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu järgi oleks ajateenistusest vabastatud isikud, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena, töötavad meditsiinialal ning on läbinud kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe.
• Väljaõpet plaanib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused kolmeosalisena. Esimese osa moodustaks sõduri baaskursus, teise hulgitraumaga haigetega ümberkäimine meeskonnas ning keemia-, tuuma- ja bioloogiliste relvade õpe, kolmanda lahingutraumade käsitlemine lahinguolukorras.
Allikas: riigikogu, KVÜÕA

Tagasi üles