Iga kord ja juba siis, kui me pere kääbusšnautser Candy maaülikooli väikeloomakliinikule parkla kaugeimast servast lähenes, puges tal hirm hinge. Seda oli tunda, kui ta sülle võtta: ta värises üle keha, nagu oleks väljas käre pakane. Aga oli suvi ja suve järel soe sügis.
Tellijale
Priit Pullerits: südamega loomaarstid kinkisid Candyle juurde elamisväärseid sügispäevi
Nelja kuuga alates juulist sai Candyst loomakliiniku kuldklient (kui nii sobib öelda). Tal oli aastaid juba 14 ja pool, mis teeb inimeste mõõdupuu järgi pisut üle saja – üks koera eluaasta võrduvat inimelu seitsme aastaga –, kuid ega ta seda eriti välja lasknud paista. Jalutas huviga, sõi isuga.