Kuidas parandada noore naise elukvaliteeti? Tuleb aidata osta tal sidumisvahendeid

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Hoolimata haigusest saab Natalja Šebunova oma kaunilt sisustatud kodus iseseisvalt hakkama.
Hoolimata haigusest saab Natalja Šebunova oma kaunilt sisustatud kodus iseseisvalt hakkama. Foto: Sille Annuk

Tartlanna Natalja Šebunova kiri heategevusplatvormil Naerata Ometi paneb kividki nutma. Ta soovib kõigile inimestele head tervist, aga ise palub võimalust ellu jääda. Vaid siis, kui ta saab lubada endale piisaval hulgal sidumisvahendeid, et hoolt kanda haavandite eest, mille kohal püsib alatine infektsioonioht, võib Natalja Šebunova pääseda halvimast.

Natalja Šebunova põeb ühe nahahaiguse halba vormi, mis väljendub raskesti paranevatess haavandites kätel ja jalgadel. Selle põhjustab resistentne mikroob, mis ei tohi sattuda vereringesse.

Haigus haarab sidekude, liigespindasid ja väikesi veresooni. See muudab naha kuivaks ja ketendavaks, kohati on sel kõvastunud piirkondi, mille all koed kokku kisuvad. Paksenenud kohtades on lõhed ja haavandid, suur osa Natalja kehast on sidemeis.

Niisugust elu on Natalja elanud 15 aastat, nüüd mitmeid aastaid juba ratastoolis.

Igaüks saab aidata

Natalja Šebunovale saab annetada MTÜ Naerata Ometi vahendusel.

Annetada võib ka otse Natalja Šebunova arvelduskontole: EE142200221018580731.

Allikas: Natalja Šebunova

Ravi, mis haiguse kindlasti seljataks, kahjuks ei ole. «Mind on ravitud praeguste meditsiiniteadmiste põhjal, seda võib nimetada ka eksperimentaalseks,» ütleb ta. «Kahjuks püsivaid tulemusi ei ole.»

Natalja Šebunovat on aidanud Eesti arstid ja õed koostöös kolleegidega välismaalt. Ta on olnud ravil Itaalias, konsulteerinud Saksamaa arstidega. Ta on viibinud kaks nädalat ka Iisraelis Top Ichilovi haiglas uuringutel ja ravil ning sooviks neile protseduuridele pääseda tagasi, aga sellist raha ta kuskilt võtta ei pole. Pealegi on olukord Iisraelis praegu äärmiselt ebaturvaline.

Iisraeli arsti soovitus oli kehaväline immuunravi ehk ekstrakorporaalne fotoferees, kaks protseduuri igal kuul. «Olen seal saanud vaid need esimesed kaks protseduuri, ja see on kõik,» kirjeldas ta. «Aga Iisraeli arst soovitas neid teha vähemalt pool aastat ja vaadata, kuidas need mõjuvad,» rääkis Natalja.

Järgmisel aastal on fotofereesi aparaat saabumas Tartu ülikooli kliinikumi, teab Natalja. See on suur lootus, aga senimaani tuleb tal elus püsida. Natalja sidevahendite arved apteegis ulatuvad keskmiselt 700 euroni.

Oma argipäeva kirjeldab ta nii.

Natalja Šebunova haavandite tõsidusest annab aimu see foto.
Natalja Šebunova haavandite tõsidusest annab aimu see foto. Foto: Erakogu foto

«Minu elu on ausalt öeldes õudne. Sidumised, üksteise järel. Ülitugevad valud. Kuna liigun põlvedel, siis on haavandid tekkinud ka sinna,» räägib ta. «Hakkasin tarvitama antidepressante, kuna olen paanikahoogudest väga väsinud. Värisevad käed, jalad, kogu keha. Kõige hullem on teada, et ravi on olemas, aga mina seda ei saa. Iga sidumine on piinarikas, olen neid tehes üleni higine. Ma ei saa normaalselt magada. Kasutan unerohtu ... Igal öösel ärkan üles, kuna kuskilt midagi valutab. Kui võrdlen olukorda eelmise sügisega, siis praegu tunnen ennast palju halvemini. Lisaks langeb mul pidevalt hemoglobiinitase ja mulle tuleb teha vereülekandeid ...»

Natalja Šebunova on pidanud tervisekahjustuste tõttu pooleli jätma doktorantuuri, loobuma tööst ja armastusest. Ta ei ole mitte millegagi ega mitte kuidagi ära teeninud oma karmi saatust. Igaüks saab aidata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles