Enneaegselt sündinud lapsed vajavad hellust samamoodi nagu õigel ajal ilmale tulnud beebid

Väike patsient lasteintensiivravi osakonnas. Foto: TÜ Kliinikumi foto

Maailmas sünnib iga kümnes laps enneaegsena, vajades seejärel ravi ja aega kosumiseks intensiivravi ja neonatoloogia osakonnas. 17. november on pühendatud enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele ning lastekliiniku aknad värvuvad sel puhul lillaks.

Tartu ülikooli kliinikumi neonatoloogia osakonna juhi Annika Tiit-Vesingi sõnul väärivad enneaegsed lapsed, sõltumata nende väiksusest täpselt samasugust käsitlust nagu ajaliselt sündinud beebid.

«Oma vanemate põues olek ehk nahk-naha kontakt ükskõik mis ajahetkel kohe pärast sündi on väga suure mõjuga nii lapse arengule kui ka ema-lapse suhtele,» selgitas doktor Tiit-Vesingi. «Nahk-naha kontakt soodustab emal rinnapiima teket ning rinnapiim on enneaegsele beebile ja tema ebaküpsele immuunsüsteemile parim toit, sisaldades vajalikke toitaineid ja kaitsekehasid.»

Nahk-naha kontakt võib enneaegsete laste puhul olla vanematele aga väljakutseks. Nii väikesed lapsed on haprad ka oma välimuselt ning neid ümbritsevad meditsiinilised seadmed on vanematele harjumatud.

«Et sellistest hetkedest üle saada, on vanematele abiks haiglatöötajad,» sõnas vastsündinute osakonna juht Annika Tiit-Vesingi.

Nädalad ja kuud

Eestis sünnib igal aastal enneaegsena ligi 700 last, kes peavad viibima haiglas nädalaid või isegi kuid.

Enneaegseks loetakse beebit, kes on sündinud enne 37. täisrasedusnädalat. Väga enneaegseks peetakse beebisid, kes sünnivad enne 32. nädalat ning erakordselt enneaegseks neid, kes sünnivad enne 28. rasedusnädalat.

Kõige suuremad tervisemured on lastel, kes sünnivad enne 32. rasedusnädalat. Need lapsed vajavad kindlasti jälgimist lasteintensiivravi osakonnas ja neonatoloogia osakonnas.

Rahvusvaheline kokkulepe on seadnud kõige alumiseks sündimise piiriks ehk ajaks, mil ravi ja seadmete abil saab aidata beebil väljaspool emaüsa kasvada, 22. rasedusnädalat.

Miks? Üht põhjust ei teata

Emad küsivad sageli, kas ja mida nad saanuks teha teisiti. Elussündidest 6 kuni 8 protsenti lastest näeb paraku ilmavalgust enneaegsena, ja see protsent on olnud läbi aastakümnete muutumatu.

Arstide sõnul on põhjused erinevad. Näiteks emapoolsetelt lootevee enneaegne puhkemine või platsenta enneaegne irdumine. Esineb aga ka olukordi, kus ei olegi selgitust, miks sünnitegevus liiga vara algab.

On ka lootepoolseid põhjuseid, mil rasedus tuleb enneaegselt lõpetada.

Olgu tegemist mistahes põhjusega, on olukord vanematele alati ootamatu ning vahel jäävad vanemaile vaid minutid ja tunnid selle olukorraga harjumiseks. «Keegi ei mõtle, et mu laps võiks sündida enneaegselt. Seetõttu on vanemate toetamine äärmiselt tähtis,» ütles doktor Tiit-Vesingi.

Hoolas ravi ja jälgimine

Tartu ülikooli kliinikumis ravitakse enneaegselt sündinud lapsi laste intensiivravi ja neonatoloogia osakonnas, mille töötajad on spetsialiseerunud nii väikeste patsientide sünnijärgse kohanemise toetamisele ja ravile.

Osakonnajuhi sõnul võivad lapsevanemad olla kindlad, et nii kliinikumis kui kogu Eestis on enne õiget aega sündinud laste käsitlus väga heal tasemel ning kõik rasedused, mis võivad lõppeda enneaegse sünniga, koondatakse keskustesse, mis on ööpäevaringselt ekspertidega mehitatud.

Pärast Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku kolimist uutesse ruumidesse asuvad kõik kolm osakonda – sünnitusosakond, lasteintensiivravi osakond ning neonataoloogia osakond – ühel korrusel. Selline logistika on Euroopaga muude riikidega võrreldes üsna luksuslik ning annab eeldused nahk-naha kontaktiks kui ka võimalused vanematele ja lapsele haiglasoleku ajal viibida perepalatis.

«Meie ülesanne on toetada lapse kosumist ja kasvamist, mille juures on oluline silmas pidada iga väiksemat nüanssi – näiteks võivad enneaegsed väga kergelt allajahtuda, kuna neil pole piisavalt nahaalust rasvkude,» loetles lastearst. Samuti on ta sõnul oluline toitmine.

Enneaegsed lapsed ei pruugi olla võimelised ise imema rinnast, ent neile saab siiski anda oma ema rinnapiima, mida tilgutatakse esimestel päevadel keelele ning antakse ka sondi kaudu.

Hingamise toetamine algab lapse esimestest hingetõmmetest ning sageli vajavad enneaegsed sellist ravimit nagu surfaktant, mis aitab leevendada kopsude ebaküpsusest tulenevaid hingamishäireid. «Juba 1980ndatel kasutusele võetud ravim on muutnud laste ellujäämist ja elukvaliteeti väga suurel määral,» kinnitas doktor Tiit-Vesing.

Milline elu neid ootab

Seda, milliseks kujuneb enneaegselt sündinud lapse ravitulemus ja elu, näitab aeg. Kõik väga enneaegsed lapsed peaksid saavutama sama rütmi oma eakaaslastega teiseks eluaastaks.

Üldjuhul pääsevad enneaegsed lapsed koju siis, kui nende korrigeeritud vanus on 35.–40. nädalat, kaal umbes 2 kg, laps on võimeline sööma ning tema keha hoiab temperatuuri ilma lisasoojenduseta.

Et iga lapse areng on erinev, tuleb peresid toetada ka pärast haiglast lahkumist. Nii jäävad Eestis kõik alla 32. rasedusnädalat sündinud beebid jälgimisele Tartu ülikooli kliinikumi ja Tallinna lastehaigla arstide juurde.

Enneaegse sünni päev

Et enneaegse sünni värv on sirelilla, värvuvad 17. novembril lastekliiniku aknad violetseks.

Neonatoloogia osakonna emasid tervitatakse temaatiliselt kaunistatud osakonnas ning neonatoloogia, lasteintensiivravi ja sünnitusosakond peavad ühise seminari, et arutleda nahk-naha kontakti kasu ja väljakutsete üle.