PÖFFI FILM Fantaasialennud ajas ja ruumis eeldavad vaatajalt lainel püsimist

Mart Noorkõiv
, filmikriitik
Copy
Filmis «Veel üks kord» on rakendatud justkui unenäoloogikat.
Filmis «Veel üks kord» on rakendatud justkui unenäoloogikat. Foto: Kaader filmist

Tõeline pöffihunt on nagu surfar: sa ei tea peaaegu kunagi, mis sind täpselt ees ootab, kuid sa pead kuidagi lainel püsima, tulgu mis tuleb. Kinode tavakava puhul saab teha enne uurimistööd, mida arvesse võtta, et end vastavalt kalibreerida. PÖFFi põhivõistlusprogrammi puhul tuleb aga hüpata alati tundmatusse vette, sest tegemist on nende filmide maailmaesilinastustega. Boaz Yakini «Veel üks kord» on suurimaid väljakutseid selles lainemetafooris tänavusel festivalil.

Paradoksaalsel kombel on Yakin selles võistluses vaat et kõige kõvema filmograafiaga tegija. Ta lõikas loorbereid juba pea 30 aastat tagasi oma debüütfilmiga «Fresh» (1994), mis sai ka Sundance’i filmifestivalil auhinnatud ning kus teiste seas mängisid kandvaid rolle Samuel L. Jackson ja Giancarlo Esposito.

Hiljem on ta töötanud koos näiteks Denzel Washingtoni, Renée Zellwegeri, Brittany Murphy, Dakota Fanningi ja Jason Stathamiga. Debüüdi edu pole aga ükski tema järgnev film saavutanud, kuigi ta on stabiilselt kogu aeg töötanud ning jõudnud nüüd välja PÖFFi põhivõistlusprogrammi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles