Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht kommenteeris, et ohtu inimeste tervisele täielikult välistada siiski ei saa. Kuid kuna tegemist ei ole kolibakteri, vaid sellelaadse bakteriga, on riskitegur väiksem kui kolibakteri puhul. «Sellist vett tuleks juua liitrite kaupa, et see inimese tervisele halvasti mõjuks,» ütles ta.
«Üks oletusi on, et katkise kaane tõttu sattus veemahutisse pinnavesi ja seetõttu tekkis reostus,» selgitas Luht. «Reostus mõjutab umbes 900 inimest. Uus proov on juba võetud ja hetkel ootame tulemust, seniks soovitame inimestel kraanivesi enne joomist läbi keeta.»
Elva abivallavanem Kristjan Vilu rääkis, et kolmapäeva pärastlõunase seisuga pole veel tünne puhta joogiveega Emajõe Veevärgilt palutud, aga valmidus selleks on olemas. «Ootame uute analüüside tulemused ära ja siis otsustame, kas veetünne on vaja. Viimati võetud proovid on juba laboris ja iga hetk peaksime vastuse saama, aga kas see juhtub täna või homme, seda ma ei tea,» nentis Vilu kolmapäeva pärastlõunal.
Emajõe Veevärgi juhatuse liige Andres Aruhein seletas, et kuigi piirmäär on null, ei ohusta väikeses koguses vees leiduv kolilaadne bakter inimeste tervist. «Vastupidi, olen seda meelt, et kui muuta vesi väga steriilseks, siis nõrgeneb ka inimese immuunsüsteem ja võime leida end olukorras, kus juba ühe inimese peeretus lööb teistel kõhud lahti,» kommenteeris ta.
Aruhein lisas, et lähiajal soovitakse terviseameti ning põllumajandus- ja toiduametiga ümarlaua taha istuda ja arutada, kas kuidagi oleks võimalik hoopis piirnorme muuta või neid teisiti tõlgendada ja mitte asjata paanikat tekitada.
«Vee-ettevõtted puhastavad vett palju rohkem kui kunagi varem, aga laborites on hiljuti kasutusele võetud uued proovivõtumetoodikad ning nüüd leitakse veest ka kolilaadseid baktereid,» märkis Emajõe Veevärgi juht. «Need bakterid on aga looduses täiesti normaalsed. Ütleme nii, et kui käega põske sügada ja sama käega võileiba süüa, siis sedasi jõuab neid baktereid organismi oluliselt rohkem kui joogiveega. Kolilaadseid baktereid võib leida ka nõudekuivatusrestilt ja käterätikutest.»
Aruhein tõdes, et immuunpuudulikkusega inimestel ja sülelastel võivad kõnealused bakterid tervist mõjutada, mistõttu teavitati ka avalikkust.