llmalike perede huvi kristlike koolide vastu kasvab

Ligi viiesaja õpilasega katoliku hariduskeskuse Oru tänava majas on lasteaed ning seal õpivad 1.–4. klassi tüdrukud ja poisid. Kool kutsub seda ka Joosepi majaks. Foto: Kristjan Teedema

Ilmalikud emad-isad panevad oma lapsed Tartu kristlikesse erakoolidesse õppima, sest neis on munitsipaalkooliga võrreldes turvalisem ja õpilasesõbralikum õhkkond.

Lapsevanem Inger Klesment ei ole usklik, ent ta pani oma järeltulija õppima Tartu katoliku hariduskeskusse. «Selle kooli lapsed ja klasside rahulik atmosfäär jättis hästi positiivse ja ühtehoidva mulje,» põhjendas Klesment. «Mulle tundus, et igaüks võis olla selline, nagu ta tahab – kõik olid aktsepteeritud.»

Ta lisas, et ühtlasi õpetatakse kooli usuõpetuse tundides kombe- ja väärtusõpetuse põhimõtteid, mida tavalistes munitsipaalkoolides eraldi ainetunnina pole.

Eestlane pole usuleige

Tartu kristlikus põhikoolis on kolmandik õpilastest need, kelle pere ei pea ennast kristlasteks, kuid kus austatakse kristlikke väärtusi. «Tihti otsitakse meie koolist just väikest klassikomplekti ning turvalist ja kiusamisvaba koolikeskkonda,» sõnas kristliku põhikooli direktor Tom Uiga.

Aina kasvava õpilaste hulgaga Tartu luterliku Peetri kooli direktor Õilme Saks märkis, et nende kool on mõeldud eeskätt kristlikest peredest lastele, kuid sinna võetakse ka teisi soovijaid.

«Meie õpilaste hulgas on neid peresid, kes on valinud suure kooli asemel meid, sest oleme väiksemad, mis omakorda annab lapsele rohkem turvatunnet, loomisrõõmu ja individuaalsust,» selgitas ta ja lisas, et kristlikus koolis õpetatav hingeharidus toetab õpilaste kujunemist austavaks, tänulikuks ja vastutustundlikuks inimeseks.

Peetri kooli õpilaste hulk kasvab pidevalt.

Tihti otsitakse meie koolist just väikest klassikomplekti ning turvalist ja kiusamisvaba koolikeskkonda, sõnas kristliku põhikooli direktor Tom Uiga.

Kuidas on aga lood usundiõpetusega Tartu linna koolides? Näiteks sel õppeaastal 846 õpilasega Reiniku koolis pole usundiõpetuse lisamist õppekavasse kaalutud.

Reiniku kooli direktori Enn Ööpiku hinnangul on teadlikkus religioonidest kahtlemata vajalik, sest maailma sündmused toimuvad usundite ajendil. «Aga koolirahu hoidmise ja vanemate erinevate nägemuste tõttu olen ma veendunud, et pigem hoiaks usu koolist eemal,» ütles Ööpik.

Statistika järgi on Eesti üks Euroopa usuleigemaid riike, kuid tegelikult usuvad paljud eestlased, tõdes katoliku hariduskeskuse direktor Liina Tamm. «Usutakse erinevatesse asjadesse, kristallid ja sellised asjad,» märkis ta. «Eestlased on otsiv rahvas, aga kristliku tausta vastu on kohati hirmu.»

Ööpik lisas, et paljudel eestlastel on religioon asendunud tondiusuga.

Nišš on täitmata

Nii Tom Uiga kui ka Liina Tamm laususid, et huvi kristlike koolide vastu aina kasvab üle Eesti ning uusi kristlikke koole avatakse üha rohkem. Näiteks 2021. aastal alustas tööd Pärnu kristlik erakool ning 2019. aastal Põlva Jakobi kool, mis on Tartu luterliku Peetri kooli filiaal.

«Usun, et küsimus ei ole ainult kristluse osas. See võib olla ka laiemalt konservatiivsete väärtuste nõudlus,» põhjendas kristliku põhikooli direktor Tom Uiga statistikast peegelduvat järjepidevat huvi kasvu igas kristlikus erakoolis.

See näitab turul trendi, et kristliku hariduse nišš on põhikoolis on ikkagi täitmata ja otsitakse seda võimalust, lisas katoliku hariduskeskuse direktor Liina Tamm.

Ka Tartu ülikoolis kasvas tänavu huvi religioonipedagoogika magistriõppe vastu, erialale kandideeris kümme inimest.

«Meil on küll õppijate seas mõned, kes töötavad kristlikus koolis, aga meie õppekava on üles ehitatud koolitamaks pigem usundiõpetuse õpetajaid, kes on võimelised õpetama erinevaid religioone,» selgitas religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev. «Kristlike koolide õpetajatel on väga oluline tunda erinevaid religioone, sest ka neis koolides õpivad erineva maailmavaatega õpilased.»

Anna Sarapuu on Tartu ülikooli ajakirjandustudeng.

VÄIKSED JA SUURED

• Tartu katoliku hariduskeskuses õpib 492 tüdrukut ja poissi.
• Tartu luterlikus Peetri koolis käib 415 õppurit.
• Tartu kristlikus põhikoolis on 101 õpilast.
• Lisaks kolmele kristlikule erakoolile on Tartus teisigi erakoole: Tartu Erakoolis ehk TERAs on 838 ja Waldorfgümnaasiumis 361 õpilast.
• Tartu munitsipaalkoolides on kokku 13 119 õpilast.

Allikad: kristlikud koolid ja erakoolid, Tartu haridusosakond