Palupera väiksele mõisakoolile napib nii raha kui ka lapsi

Palupera põhikooli tuleviku arutelu täitis väikse aula kohalikega. Kurjakuulutavate arvude esitamisega alanud kohtumisel olid emotsioonid laes: kui ühed vihastasid, siis teised naersid. Foto: Veiki Ojaperv

Elva valla Palupera põhikoolis, mis on juba 1776. aastast haridust pakkunud, käib sel õppeaastal 58 tüdrukut ja poissi. See arv on vähemalt praegu kolmeastmelist haridust pakkuva pisikese Eesti maakooli kohta üsna tavaline.

Elva vallaametnike arvutused kujutavad selle mõisakooli tulevikku aga väga tumedates toonides: kui õpilaste arv jätkab kahanemist, ootab kooli ees järkjärguline kooliastmete sulgemine, suuremate naaberkoolidega liitmine ja ühise juhtimise alla koondamine. Kõige mustem stsenaarium on täielik sulgemine.

Emotsioonid laes

Möödunud neljapäeva õhtul oli Palupera koolimaja pisike aula puupüsti rahvast täis, mõni inimene jäi ukse tahagi. Koguneti selleks, et Elva vallavalitsuse esindajatega mõtteid vahetada kooli säilimise või kadumise üle.

Koosviibimine algas kurjakuulutavate arvudega. Elva valla arendusspetsialist Sirli Pippar andis teada, et arvutuste järgi jääb Palupera piirkonnas inimesi ja ka lapsi vähemaks, sealse mõisakooli kõigi 16 ahju kütmine on kallis ja ühe õpilase harimiseks kulub 347 eurot kuus, mis on pea kolm korda suurem kui Elva gümnaasiumis.

Järgmisel slaidil oli kolm võimalikku tulevikustsenaariumit: kolmanda kooliastme ehk 7.–9. klassi sulgemine, kooli administratiivne ühendamine mõne suurema lähedal asuva kooliga või täielik sulgemine. Praegusel viisil jätkamisest polnud juttugi.

Selleks ajaks oli kogunemist aruteluks palju nimetada – läbisegi karjumisele pidi piiri panema Palupera kooli direktor Svetlana Variku. «Elva vald ei ole midagi veel otsustanud, me tulime siia, et teiega seda asja arutada,» kinnitas Elva abivallavanem Heiki Hansen lärmakal koosolekul korduvalt.

Praegu maksab Palupera väikese kooli ülalpidamine vallale ligi pool miljonit eurot aastas.

Palupera kooli vilistlane, ettevõtja Rain Komlev põrutas talle vastu, et vallaga pole mõtet midagi arutadagi, sest otsused on vallakoridorides juba tehtud.

«Palun oleme mõistlikud ja räägime olukorrast, mis praegu reaalselt on,» ütles koolidirektor Variku. «Järgmisel aastal on kolmandas kooliastmes 11 õpilast, 8. klassi läheb ainult üks laps. Olen teinud kõik võimaliku ja teen ka edasi, et kooli hoida ja kaitsta, kuid olukord ei ole kiita.»

Tegelik olukord

Koosoleku lõpus hakkas nii valla kui ka kogukonna poolt kostma ka ettepanekuid, mida kooli päästmiseks teha. Näiteks teha lähedal Hellenurme lasteaias teavitustööd, et lapsed edasi Palupera kooli suunata, või üle valla teha teavitus neile emadele-isadele, kes soovivad oma lastele vaikset ja rahulikku keskkonda. Välja pakuti ka kooli lähedale kergliiklusteede rajamist.

Praegu maksab Palupera väikese kooli ülalpidamine vallale ligi pool miljonit eurot aastas ning see summa ei vähene ka siis, kui arvutused osutuvad tõeks ning õpilasi aasta-aastalt vähemaks jääb, nentis abivallavanem Hansen pärast arutelu. «Siiski on kooli sulgemine vähemalt praegu kõige ebatõenäolisem stsenaarium,» lisas ta.

Haneni sõnul on vallale tähtis, et haridus oleks kvaliteetne. «Eesti haridusvõrgus on palju ebamõistlikult suuri kulutusi, mida saaks ümberkorraldamise korral hariduse kvaliteeti suunata. Kui maakoolis jääb õpilasi aina vähemaks, ei ole kvaliteeti võimalik enam tagada,» sõnas ta ning tõi näiteks mõni aasta tagasi vallas suletud Aakre kuueklassilise kooli, mille töö lõpetamiseni jõuti alles siis, kui kooli oli jäänud neli õpilast.

Valla edasised plaanid on arutelul kõlanud mõtted kokku võtta, neid analüüsida ning minna siis uuesti elanikega vestlema.